/nginx/o/2011/06/15/630424t1h1688.jpg)
Eurobaromeetri uuringust selgub, et Eesti elanikud paistavad Euroopa Liidus silma oma ükskõiksusega rongiteenustega seotud kaebuste lahendamise suhtes.
Kaebuste menetlemise süsteem jätab Eesti rongireisijad külmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
300 uuringu tarbeks küsitletud Eesti elanikust 48 protsenti valis küsimusele, kas nad on reisirongiteenust puudutavate kaebuste menetlemise süsteemiga rahul, vastuseks variandi «Ei tea». Selle variandi valijaid oli Eestis rohkem kui üheski teises ELi riigis.
Eesti paistab silma ka sellega, et 19 protsenti küsitletutest ütles, et ei oska öelda, kui heaks nad hindavad rongide hilinemist puudutava info edastamist. 40 protsenti ei osanud aga öelda, kui head on liinidevahelised ümberistumiste võimalused – ka selles osas oleme ELis esikohal.
Mis puutub istmete mugavusse, siis küllaltki suur osa (24 protsenti) Eesti inimestest peab neid pigem või väga ebamugavateks. Samas on 89 protsenti vagunite mahutavusega pigem või väga rahul.
Uuringust selgub veel, et reisirongide sõidugraafiku sagedusega on rahul 48 protsenti Eesti inimestest, rahulolematuid on aga 41 protsenti.
Mis puutub rongiga reisimise sagedusse, siis 300 vastanust Eesti inimesest 66,2 protsenti teeb seda vähem kui korra kuus, 22,3 protsenti sõidab 1-3 korda kuus, 6,2 protsenti reisib rongiga 1-3 korda nädalas ning 4,3 protsenti pea iga päev.
Eesti rongireisijatest moodustavad teiste ELi riikidega võrreldes küllalt suure osa – 16 protsenti – need reisijad, kes kasutavad rongi tööle või kooli sõitmiseks. ELis kasutavad ronge selleks otstarbeks kõige enam aga Portugali (22 protsenti), Taani (20 protsenti) ja Belgia (19 protsenti) reisijad.