/nginx/o/2011/06/15/630382t1heb28.jpg)
Pärast euro tulekut on kinnisvaraturg saavutanud eelmise aasta taseme, mil ühes kuus tehti tehinguid keskmiselt 2400-2800, selgub Uus-Maa kinnisvaraturu ülevaatest.
Euro mõju on kinnisvaraturul möödunud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seega võib öelda, et euro saabumisest tulenev esialgne ettevaatus on möödumas ning kinnisvaraturg on saavutanud oma tavapärase töörütmi.
Maikuu jagas Eesti suuremate linnade kinnisvaraturu tõusvateks, langevateks ja tasakaalukateks piirkondadeks. Kui Põhja-Eestis ja Tartus ostu-müügitehingute arv kasvas, siis muu Eesti paistis silma languse või stabiilsusega.
Sellel aastal on Eesti kinnisvaraturg näidanud kerget tõusu. Kui jaanuaris tehti üle Eesti 1903 ostu-müügitehingut, siis aprillis tehti neid 2794 ja mais 2806.
Tallinnas tehti mais 723 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on täpselt 100 võrra enam kui aprillis. Maikuu tehingute arv on kuude lõikes ka selle aasta suurim. Kinnisvara müüdi mais kokku 49,2 miljoni euro eest.
Tehinguaktiivsuselt on Tallinna kinnisvaraturg eelmise aastaga võrreldes kerges lainetuses, ehk otseselt ei saa rääkida ei tõusust ega ka langusest.
Kortereid müüdi Tallinnas maikuus 444, mis on kolme protsendi jagu aprillist enam. Keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 914 eurot, mis võrreldes aprilliga näitas 3,1-protsendilist tõusu. Mulluse maiga võrreldes on keskmine ruutmeetrihind tõusnud 8 protsenti.