/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/06/15/629900t1h138a.jpg)
Kreeka võlgade võimalik restruktureerimine ei vii Eesti Panga asepresidendi Märten Rossi sõnul Eesti majandust langusesse. Samas kui restruktureerimine langeb kokku mõne teise šokiga maailmamajanduses, siis on mõju juba tõsisem.
Ross: Kreeka on suhteliselt vähetähtis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kreeka iseenesest on suhteliselt vähetähtis element,» ütles Ross, vastates küsimusele, kuidas mõjutaks Eesti majandust Kreeka võlgade võimalik restruktureerimine. Rossi sõnul on Kreeka siiski üsna väike riik.
«See [restruktureerimine] võib tekitada ajutisi segadusi kas kapitali hinnas või tarbijausalduses, mistõttu see võib olla ajutine tagasilöök [Eesti majanduse] väliskeskkonnale,» lisas Ross samas.
«Kindlasti ei tohiks seda ületähtsustada,» märkis ta.
«See teema on nii aktuaalne aga põhjusel, et sellised ebamõistlikud käitumised kapitaliturgudel võivad omada hoopis kaudsemat efekti,» lisas asepresident. «Kui see toob kaasa kapitali hinna väga laialdase kallinemise Euroopale, siis see kindlasti hoiab tagasi investeeringute aktviseerimist ja tarbimise taset.» Vähemaktiivne investeerimine ja tarbimine tähendaks aga aeglasemat majanduskasvu.
Ainuüksi Kreeka võlgade restruktureerimine Rossi kinnitusel Eesti majandust langusesse ei viiks. «Loomulikult kui mitu asja peaks kokku langema - šokk mitte ainult Euroopas, vaid ka mujal, siis võib tagasilöök olla suurem,» lisas ta. Asepresident nimetas kahte võimalikku šokki - toorainete hinnaralli jätkumine ning negatiivsed arengud USA majanduses.
Finantsekspert Bill Gross väitis eile, et USA riigirahandus on hullemaski seisus kui Kreeka oma. «Eelarve kohandumise vajadus ei ole Ameerikas väiksem kui Kreekas,» kommenteeris Ross seda väidet. «Neisse riikidesse suhtutakse erinevalt, kuna usaldus nende majanduspoliitikate vastu on erinev,» viitas ta, et suurem usaldus Ühendriikide majanduspoliitika vastu paneb nad Kreekaga võrreldes paremasse seisu.