/nginx/o/2011/06/06/616092t1h66df.jpg)
Euroala finantsjuhtide sõnul võib Kreeka teine päästeplaan nõuda plaanitust rohkem aega, sest eilsel erakorralisel tippkohtumisel ei leidnud rahandusministrid ühist keelt.
Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseis lükkas Kreeka päästeplaani edasi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministrite erakorralisel istungjärgul Brüsselis ei õnnestunud lepitada Saksamaa ja Prantsusmaa vastasseisu, kirjutab Bloomberg. Saksamaa sooviks panna osa Kreeka abipaketist võlakirjaomanike õlgadele, Prantsusmaa aga toetab Euroopa Keskpanga hoiatusi, mille kohaselt võib see samm viia eurotsooni võlakriisi.
Konsensuse saavutamiseks leppisid ministrid kokku uue kohtumise 19. juunil, päev varem kui planeeritud. Kõnelused võivad venida juulini.
Saksamaa liidukantsler Angela Merkel ja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy püüavad erimeelsused lahendada ülehommsel kohtumisel Berliinis. Surve päästeplaani vastuvõtmiseks tugevnes pärast reitiguagentuuri Standard & Poor otsust langetada Kreeka krediidireiting CCC-le ehk maailma madalaimale tasemele.
Kreeka sadamad, pangad, haiglad ja riigiettevõtted seiskavad täna tegevuse, ühinedes kahe suurima ametiühingu välja kuulutatud üldstreigiga, mis seisab vastu peaminister George Papandreu eelarvekärbete ja riigivarade müügi kavale.
Kreeka rahandusministeeriumi eile avaldatud esialgsetel andmetel kasvas riigi eelarvedefitsiit aasta esimese viie kuuga 10,3 miljardi euro võrra.
USA suurpanga JP Morgan Chase Euroopa analüütiku David Mackie sõnul sünnib kokkulepe kahe Euroopa suurima majandusega riigi vahel kindlasti, sest alternatiiviks on vaid katastroof. «Kompromiss hoiab meid mõned kuud või nädalad vee peal, ent kui Kreeka eelarvelaekumised ei parane, oleme peagi samas punktis tagasi,» sõnas Mackie.