Eesti tarbijate elektrivarustuskindlus on läbi siin asuvate tootmisvõimsuste ja välisühenduste tagatud aastani 2020, kirjutab Elering Eesti elektrisüsteemi varustuskindluse aruandes.
Elering: 2020. aastani on elektrivarustuskindlus tagatud
Olulisim muudatus võrreldes 2010. aastaga on toimunud Eesti Energia AS poolt esitatud planeeritavate tootmisvõimsuste osas peale 2015. aastat – eelmises aruandes oli (vastavalt EL nõuetele) arvestatud, et alates 2016. aastast seisatakse 12-st plokist 6. Antud muudatus oleks tähendanud tootmisvõimsuste vähenemist 970 MW ulatuses ning oleks toonud kaasa olukorra, kus tarbimine poleks kodumaise tootmisega kaetud, teatas ettevõte.
Värskes varustuskindluse aruandes võetakse arvesse uues tööstusheitmete direktiivis (alates 7. jaanuarist 2011) toodud leevendusmeetmed, mis võimaldavad Narva elektrijaamadel aastatel 2016-2023 lisaks alaliselt kasutatavale 1022 MW tootmisvõimsustele kasutada piiratud kasutustundidega veel lisaks 636 MW tootmisvõimsusi, mis kokku teeb Narva elektrijaamade võimsuseks 1658 MW.
Uusi tootmisseadmeid lisandub kuni 307 MW, arvestamata uute täiendavate plokkidega Narva elektrijaamas.
Eleringi hinnangul on tootjate poolt esitatud informatsiooni ja planeeritavate võrguarenduste valguses Eesti tarbijate elektriga varustatuse kindlus järgmisel kümnel aastal hea. Samuti ei näe Elering vajadust kasutada varustuskindluse tagamiseks elektrituruseaduses toodud võimalust konkursi korraldamiseks täiendavate võimsuste rajamiseks.
Eesti elektritarbimise kasvuks prognoosib Elering keskmiselt 2,2 protsenti aastas, millega elektritarbimise tõenäoline tase aastaks 2025 on 10,6 TWh.
Elektrivõrkude tänane olukord ning kavandatavad investeeringud kuni 2020 tagavad piisavad elektrienergia ülekandevõimsused nii varustuskindluse kui elektrituru toimivuse tagamiseks.