Firmajuht: olen korduvalt tundnud Eesti riigi pärast sügavat häbi

Peep Põldsamm. Foto: Laura Oks

Eestis on ülikõrged tööjõumaksud, pole sobivat tööjõudu ning välismaalt spetsialistide palkamisega kaasneb piinlikkusttekitav bürokraatia, ütles telekommunikatsiooniettevõte Modesat Communications juht Peep Põldsamm. Valitsuse juttu teadmistepõhise majanduse arendamisest Eestis peab ta tühipaljasteks loosungiteks.

Eelmise aasta lõpus Arengufondilt suure investeeringu saanud Modesat Communications pakub modemlahendusi sidesüsteemide ja -seadmete tootjatele. Lahendused on välja arendatud Modesat Communicationsi poolt patenteeritud PilotSyncTM tehnoloogia baasil, mis ettevõtte sõnul võimaldab suuremaid andmeedastuskiirusi ning paremat töökindlust väiksemate kulude juures.

Modesat Communications kasvab kiiresti ja vajab tööle spetsialiste, keda Eestis ettevõtte juhi sõnul saada pole. «Vajame oma toodete arendamiseks väga kõrgetasemelist inseneritööd,» selgitas Põldsamm. «Meil töötab praegu firmas 6 tehnikateaduste doktorikraadiga inimest insenerina. Lisaks heale haridusele on vaja pikaajalist töökogemust: et inimene oleks minimaalselt 10 aastat sel ametikohal järjest töötanud, tavaliselt ka suurtes elektroonikaettevõtetes nagu Samsung ja Nokia.»

«Mõni võib küsida, et näiteks Tallinna Tehnikaülikool ju õpetab inseneriks. Seal võib inimesi inseneriks õppida ja nende tase võib ka normaalne olla, aga me ei saa võtta praktilise kogemusteta inimest otse ülikoolist tööle,» väitis Põldsamm.

Eestis tema sõnul paraku polegi selliseid ettevõtteid, kus saaks vajaliku töökogemuse. «Elcoteci ja Ericssoni Eesti tehased tegelevad puhtalt tootmisega, innovatsiooni seal ei ole. Inseneriks õppinud inimene läheb võib-olla sideettevõttesse, kruvib baasjaamu mastide otsa või saab jaama operaatoriks, aga algoritmide tasandil mõtlemine on hoopis teine töö.»

Sobivaid töötajaid saaks Põldsammu sõnul põhimõtteliselt Rootsist ja Itaaliast, kuid nad ei taha Eestisse tulla. «Ta on küll eriala inimene, aga sa lihtsalt ei saa Itaallast Eestisse, sest ta ei taha välja tulla oma sotsiaalsest, kultuurilisest ja keelekeskkonnast. Ei loe siin palga suurus ega muud tegurid,» rääkis Põldsamm. Pigem on töö tõttu valmis välismaale minema ameeriklased ja asiaadid. Seetõttu ongi Modesat Communicationi Tallinna kontoris tööl süsteemiinsenerid Lõuna-Koreast, Vietnamist ja Indiast.

Nende töölevõtmisega kaasnes Põldsammu sõnul tohutu bürokraatia. «Olen korduvalt tundnud sügavat häbi Eesti riigi pärast,» lausus ta. «Meie tehnikadirektor on üks 3G-standardi autoritest. On ikkagi natuke piinlik, temalt küsitakse loa andmiseks kõrghariduse tõestust,» rääkis Põldsamm Modesat Communicationi lõunakorealasest juhatuse liikmele Sanguoon Chungile tööloa hankimisest.

«Üliõpilased üle maailma õpivad tema raamatute järgi ja sa pead tõestama, et tal on kõrgharidus! Kuna on vaja [ülikooli lõpudokumentidest] originaalkoopiat, siis tuleb saata see kõrge palgaga inimene kuskile arhiivi kaevama ülikooli, mille ta lõpetas 35 aastat tagasi. Ja siis ta tuleb selle koopiaga tagasi ning ametnik ütleb, te pidite seda seal apostillima ka. Tuligi sõita selleks tagasi Kanadasse, kus ta kunagi tehnoloogiaülikooli lõpetas.»

«Ta kõigepealt esitas lahkumisavalduse selle peale,» tõdes Põldsamm. «Ta ütles, et ei tolereeri sellist asja. Ta tuli Samsungi tippjuhtkonnast, kuna näeb siin väljakutset noore ettevõtte ülesehitamises, aga see tundus natuke isegi mõnitamisena. Ta sai aru küll, et bürokraatia ja seadused jne, aga mingit positiivset fooni see kindlasti ei jäta, pigem vastupidi. Kui selliseid maailmatasemel spetsialiste niimoodi solgutatakse, siis see sõna levib ja varsti enam ei tulda siia.» See on Põldsammu sõnul reaalne eriti arvestades, et vähemalt selles vallas, kuhu Modesat Communications inimesi tööle vajab, maailmas tööpuudust pole. Head spetsialistid saavad sel alal tööpakkumisi pidevalt ning pigem valivad nemad, mis ettevõttes töötada, mitte vastupidi, et firma sõelub neist sobivaima välja, kinnitas Põldsamm.

Modesat Communicationsis töötava nelja Aasia spetsialisti palgast maksab poole kinni EAS arendustöötaja kaasamise toetuse raames. Kui aga see toetus tõenäoliselt järgmise aasta alguses lõppeb, siis kaovad välisspetsialistide töökohad Eestist. «Eesti maksusüsteem on selline, et kahjuks selliseid inimesi siin küll hoida ei saa,» lausus Põldsamm. «Me tõenäoliselt viime nad USA kontori palgale, kus otsekulud on kõvasti väiksemad.»

Eestis on tööjõumaksud ülikõrged, selgitas ta. «Meie ettevõttes keskmine palgatase inseneril hakkab pihta 100 000 dollarist (ligi 70 000 eurost) aastas, kuna vajadus kõrge kvalifikatsiooni ja suure kogemuse järele on nii kõrge. Korrutage see summa 34 protsendiga ja vaadake, kui suur maks tuleb. USAs on see üle kahe korra väiksem.»

Praegu jaguneb Modesat Communicationsi töötajaskond enam-vähem pooleks Eesti ja USA vahel. Kiiresti kasvavasse ettevõttesse tulevad uued inimesed tööle aga ennekõike USA kontorisse.

Lisaks Eesti ebasoodsale maksukeskkonnale on sel teisigi põhjuseid. «Kliima, ametialane keskkond,» loetles Põldsamm. «Eestis ei ole isegi kuskile välja minna õhtul kellegagi. Tõenäosus, et sa oma valdkonna inimesega saad kuskil kokku ja arutatud erialaseid asju, on null. Aga San Diegos on meie kontorist ühe kilomeetri raadiuses 6 meie valdkonna ettevõtet.»

«Sul on vaja laboriseadmeid rentida või mingite komponentide tarneid kiiresti saada, sul on vaja mingeid alltöövõtjaid, kes sulle protüüpplaate kiiresti toodavad,» jätkas Põldsamm. «Ma ei ütle, et Eestis sellega väga suuri probleeme oleks, aga seal [USAs] on see loomulikult kõvasti odavam ja kiirem ning valikuvõimalusi on seal palju rohkem. Sinna on koondunud tööstusharu klaster, loomulikult on seal efektiivsem ja odavam toimetada.»

«Kõik on ainult loosungid. Poliitikutel on nii äge välja öelda, et otsime uut Nokiat ja Skype’i, aga mis tegelikkuses toimub, on natuke midagi muud,» arvas Põldsamm.

Kuna aga enamik Modesat Communicationsi omanikke on Eesti taustaga ning firma Tallinna kontoris on tööl päris palju inimesi, kelle pered on ka Eestis, siis ettevõte juhi sõnul siiski täielikult USAsse kolimist ei kaalu.