Kas korterid moodustavad ettevõtte?

Advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Ants Karu ja jurist Margus Reiland. Foto: Erakogu

Viimasel ajal on käibemaksu kontekstis maksuameti käitumine maksumaksja õiguste piiramisel olnud kohati liigselt jõuline, mis on õigusvastane, leiavad advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat Ants Karu ja jurist Margus Reiland .

Käibemaksu tasumise kohustus lasub reeglina müüjal. Samuti saab reeglina käibemaksukohustuslasest ostja müüjale tasutud käibemaksu omakorda sisendkäibemaksuna maha arvata, kui ta kasutab ostetavat kaupa maksustatava käibe loomiseks. See tähendab, et ostjal reaalselt käibemaksukoormust ei teki.

Pole võimatu aga olukord, kus ostja tasub müüjale kauba hinna koos käibemaksuga, kuid müüja jätab käibemaksu riigile tasumata. Juhul kui müüja tehingu pealt riigile makse ei maksa, võib ostja ettenägeliku ärimehena arvestada sellega, et maksuameti uurivad silmad pöörduvad automaatselt tema kui ostja poole.

Käibemaksu loogika kohaselt ei tohiks ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus sõltuda sellest, kas müüja tasub riigile käibemaksu või mitte (väljaarvatud erandlikud juhtumid, nt kui tegemist on maksupettusega või ostja ei ole olnud piisavalt hoolas). Samas on viimasel ajal maksuameti praktika selline, et kui müüja mingil põhjusel käibemaksu ei tasu, proovitakse iga hinna eest ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust piirata, mille tulemuseks on ostjale käibemaksukoormuse tekitamine. Seejuures kasutab maksuamet mõnikord ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel küllaltki loomingulisi võtteid, mis tekitab suuremahulistes tehingutes osalevatele ostjatele olulise maksuriski, sest müüja maksukohustuste rikkumise tõttu võidakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse piiramisega «karistada» ostjat, kes tegelikult müüja käitumist mõjutada ei saa. Värske Riigikohtu lahend on tunnistuseks, et maksuameti selline käitumine ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramisel ei ole alati õigustatud.

Riigikohus otsustas maksumaksja kasuks

Kohtuotsuse aluseks olnud juhtumil kasutas maksuamet omapärast lähenemist, väites et kuigi lepinguga müüdi kortermaja pooleliolevad korterid, oli tegemist ettevõtte müügiga. Maksuõiguse vaatevinklist on tegemist olulise vahega - kui korterite müügitehing võib olla käibemaksuga maksustatav, siis ettevõtte üleminekul käivet ei teki, mille tulemusena ei ole ostjal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust.

Kohtutes taandus küsimus paljuski sellele, kas tühjad korterid saavad moodustada ettevõtte või mitte. Näib ka õigushariduseta inimesele loogiline, et ettevõte moodustab midagi enamat, kui pelgalt hunnik asju. Ettevõte on organisatsiooniline tervik, mille moodustavad asjad, õigused ja kohustused (mh ka töötajad) ning mis suudab iseseisvalt funktsioneerida. Näiteks on ettevõtteks tehas koos töötajate, sisseseade, kaubamärgi ja oskusteabega. Maksuameti väitel moodustasid ettevõtte ka ainult korterid (ilma töötajate, muu sisseseade või õigusteta). Riigikohus selgitas, et maksuameti selline seisukoht on ebaõige ning andis kohtuvõidu maksumaksjale. Korterid nagu ka muud asjad (nt treileritäis autosid või tööstuslik sisseseade) on lihtsalt kogum asju, mis ei moodusta iseseisvalt funktsioneerivat tervikut.  

Kokkuvõte

Tegemist on olulise võiduga maksumaksja jaoks, millest on õppida ka maksuametil. Loodetavasti maksuamet revideerib oma seisukohti ning piirab ostja sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust ainult õiguspärastel juhtumitel. Maksuameti liigselt agressiivne (ja õigusvastane) käitumine ostjate sisendkäibemaksu piiramisel toob endaga kaasa ebakindluse tehingute tegemisel, mis mõjub rõhuvalt Eesti ärikliimale ning põhjustab pikki kohtuvaidlusi. Riigi seisukohalt võib see lõppastmes kaasa tuua täiendava riigi ressursi raiskamise, sest kannatanuks osutunud maksumaksjale hüvitatakse õigustatult kohtukulud ning makstakse maksuameti poolt alusetult kinni peetud summadelt maksuintressi.

Artikli autorid esindasid maksumaksjat viidatud kohtuvaidluses.