/nginx/o/2010/04/26/355746t1h323f.jpg)
Internetifoorumite hierarhiline struktuur sarnaneb teiste sotsiaalsete rühmadega, vahendab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee värsket uuringut.
Internet – võrdsust pole ollagi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Internetti peetakse sageli kohaks, kus erineva tausta ja poliitiliste vaadetega inimestel on võimalus võrdõiguslikult suhelda.
Ajakirjas Communication Research avaldatud uuringu autori ja USA Georgia ülikooli kommunikatsiooniteadlase Itai Himelboimi sõnul pole see kaugeltki nii. Vestlusteemade puhul korjab kõigest kaks protsenti teemade algajatest ära ligi poole kommentaaridest.
Seega pälvivad vaatamata väga erinevate allikate olemasolule tähelepanu kõigest vähesed.
Himelboim uuris kuue aasta vältel 35 uudiserühma enam kui 200 000 osaleja arutelusid. Oma analüüsis keskendus ta internetikeskkonna Usenet poliitilistele ja filosoofilistele uudiserühmadele. Hetkel jätkab ta uuemate interneti sotsiaalvõrgustike, näiteks Twitteri suhtlusmustrite uurimist.
Populaarsete ja ebapopulaarsete autorite postituste erinevuste tuvastamiseks uuris Himelboim koos kolleegidega sõnumite alamjaotuste sisu.
Kõigest 12 protsenti populaarsete postitajate sõnumitest sisaldas autori enda kommentaare või arvamusi, enamikel juhtudel nad aga lihtsalt kopeerisid teiste uudisteallikate sisu.
60 protsendil juhtudest kasutati selleks traditsioonilist üleriigilist ja kohalikku meediat, kaheksal protsendil juhtudest olid allikateks blogid ja inimeste koduleheküljed; viisteist protsenti postitustest sisaldas uudisteportaalide sisu ning kuus protsenti valitsuse ja mittetulunduslike organisatsioonide poolt edastatud informatsiooni.
Himelboimi arvates on uudismeedia jaoks tegemist küllaltki julgustava tulemusega. Inimesed vajavad jätkuvalt kedagi, kes informatsiooni otsiks ja seda neile edastaks ehk täidaks traditsioonilise ajakirjanduse rolli.
Tulemused ei ole rõõmustavad aga nende jaoks, kes peavad internetti suureks võrdsustajaks, mis loob massidele võrdsed võimalused, sest seda kõrgelennulist ideaali ei saavuta internet uuringu põhjal kunagi.
Himelboimi sõnul ei olnud tema jaoks üllatuseks, et internetifoorumitel on kalduvus hierarhiliseks muutuda, sest juba algkoolis tahab igaüks olla kõige populaarsema klassikaaslase sõber. Tema jaoks oli aga üllatav, et mida suuremaks rühm muutub, seda moonutatum on vastastikuste mõjude võrgustik.
Inimesed kalduvad eelistama neid inimesi, kellel on palju sidemeid, mis viitab sellele, et paljude sidemete olemasolu muudab uute sidemete loomise kergemaks. Kuna inimestel on teistega suhtlemiseks piiratud aeg, siis tuleb nende niinimetatud jaoturite kasv teiste väiksema sidemete hulgaga osapoolte arvelt.
Selle uuringuga seotud teises uuringus leidis Himelboim koos kolleegidega, et kõrgkvaliteetse sisu postitamine on tähelepanu püüdmiseks vajalik, kuid mitte piisav. Algselt vähe vastuseid saanud kvaliteetpostitused saavad ka vähe täiendavaid vastuseid ning postitaja ei muutu kunagi jaoturiks.
Jätkuvalt jääb aga küsimuseks, mida täpselt on vaja teha, et internetis suurt tähelepanu pälvida - lihtsalt pidevast postitamisest ei piisa.