/nginx/o/2011/06/13/626850t1h2b03.jpg)
Geneetiliselt muundatud põllukultuuride lipulaeva Argentina teadlased on pannud kokku lehma, mis nende sõnutsi hakkab andma lausa emapiimaga võrreldavat piima.
Teadlased meisterdasid emapiima-lehma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Punakas vasikas, kes eile valge kaelarätt kaelas telekaamerate ees poseerima pidi, sai endale inimgeenid, mis sisaldavad kahte spetsiifilist valku, millest üks on olemas emapiimas kuid mida lehmapiimas praktiliselt pole.
Teadlaste sõnutsi on eesmärgiks saada ülitoitvat ja beebisõbralikku lehmapiima, mida rikastavad raud ja antibakteriaalsed omadused.
Biotehnoloogid kloonisid rakkudest geneetiliselt muundatud loote, mis sisestati «surrogaatlehmaemasse».
Vasikas, kellele pandi nimeks Rosa-Isa, nägi ilmavalgust aprillis.
Projektis kaasa löönud teadlane German Kaiser kinnitas, et nende sünnitise tulemusel saadav piim ei ole mingil juhul beebidele kahjulik «Frankentoit».
Veelgi enam, inseneritöö jätkub ja plaanis on ka teisteks erivajadusteks sobilikku, näiteks insuliiniga piima tootvad lehmad.
«Inimlikuma» piima saamiseks on inimgeene lehmadesse paigutanud ka hiinlased, kuid Kaiseri sõnutsi on argentiinlased esimesed maailmas, kes said hakkama kahe geeni siirdamisega korraga.
Argentina põllumajandusminister Julian Dominguez ütles, et beebipiima-lehmade aretamise näol on tegemist «tähelepanuväärse sotsiaalse eesmärgi» täitumisega.
Copyright The Financial Times Limited 2011.