Päevatoimetaja:
Sander Silm

Mida peaks teadma ravimtaimede kogumisest?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Eger Ninn
Copy
Teekummel.
Teekummel. Foto: Peeter Langovits

Ravimtaimede spetsialist Aivi Maandi kirjutab oma raamatus «Poolsada tarvilikku kodumaist ravimtaime», et ravimtaimede kogumisel on oma kindlad reeglid, mida tuleks kindlasti järgida.


• Koguda ei tohi looduskaitsealuseid taimi.

• Koguda tohib ainult tuntud taimi.

• Koguda tuleks ainult vajalikku taimeosa.

• Osa taimi tuleb kogumispiirkonda kasvama jätta, et liik sealt ei hävineks.

• Ei korjata riknenud, närtsinud, tolmuseid või putukate rüüstatud taimi.

• Ravimtaimed tuleb koguda õhku läbilaskvasse kotti või pealt lahtisesse nõusse. Kilekott ei ole sobiv, kuna taimed riknevad selles kiiresti.

• Taimi tuleks korjata kohtades, mis pole saastatud, mis asuvad autoteest vähemalt saja meetri kaugusel ja on eemal tööstusettevõtetest.


Pungad kogutakse kevadel koos okstega enne lehtede puhkemist. Pungad eemaldatakse pärast okste kuivatamist.

Koor kogutakse noortelt okstelt varakevadel kuni pungade puhkemiseni. Sel ajal on toimeaineid kõige rohkem ja koor on lahti.

Lehed – kogutakse ainult täiskasvanud lehti enne taime õitsemist või õitsemise ajal. Igihaljaste taimede lehti võib korjata ka varakevadel, kui lumi sulab. Kogutakse kuiva (soovitavalt päikselise) ilmaga, enne lõunat.

Õied kogutakse õitsemise algul (kõige parem, kui õitest on lahti alles 1/3), kuiva ilmaga, enne lõunat, käega või kääridega.

Ürt (taime maapealne osa) kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga. Ürdi pikkus sõltub ravimtaime liigist – mõnel korjatakse kogu taim (nt põldosi), mõnel ainult ladvaosa (nt raudrohi). Lõigatakse kääride või noaga, et mitte käega katkumisel taime koos juurtega välja tõmmata.

Juured ja risoomid kogutakse sügisel pärast seemnete valmimist. Osa juurtest jäägu mulda, et taim ei häviks. Juured kaevatakse üles, pestakse veega, eemaldatakse maapealne osa ja kuivanud ning haigestunud osa. Suuremad juured lõigatakse pooleks. Kogumise ilm pole oluline.

Eosed – korjatakse terved eospead niiske ilmaga, sest siis ei lenda eosed laiali.

Seemned korjatakse enne lõplikku valmimist koos varrega. Vajavad järelvalmimist.

Viljad kogutakse täiesti valminult, sest siis on neis suhkruid ja mitmesuguseid toimeaineid kõige rohkem. Sobivaim aeg korjamiseks on hommik või õhtu.


Allikas: Maandi, A. (2004). Poolsada tarvilikku kodumaist ravimtaime. Tallinn: Kirjastus Ilo.

Tagasi üles