Kas ainult roosid või segapeenar? (II osa)

Foto: SCANPIX

Eelmisel nädalal alustasime väikest artiklite sarja rooside teemal. Esimeses osas keskendusime rooside kasvatamise ja hooldamisega seotud üldistele küsimustele, tänases artiklis aga lähemalt sellest, kas ja milliste taimedega roosid aias kokku sobivad.

Kas ainult roosid või segapeenar?

Nüüd, kui oleme juba tuttavad olulisemate praktiliste töödega roosiaias, on hea mõelda rooside valikule, arvestades oma aia võimalustega, värvieelistustega kui ka vaba ajaga, mida meil üha napib ja muidugi roosi endaga.

Roosikasvatajaid võib jagada kahte leeri : konservatiivid leiavad, et lillede kuninganna võib kasvada ainult koos teiste roosidega ja uuemeelsemad on veendunud, et roosid sobivad suurepäraselt ka teiste taimedega.

Traditsioonilistel rosaariumitel (roosipeenardel) on siiski omad eelised: ratsionaalsem istutustöö ja eelnev ettevalmistus; kergem hooldustööde tegemine; mugavam talvekatte kasutamine.

Teistsuguse kujunduse puhul, valides roosidele kaaslasi, tuleb aednikul hoolikalt arvestada , et  roos tahab olla pilgupüüdja ja rooside kavalerideks sobivad tagasihoidlikud kaaslased. Teiste taimede roll on pakkuda meeldivat täiendust, et rooside ilu veelgi esile tõsta, mitte konkureerida roosidega. Oluline on seejuures jälgida  ka värvuste kooskõla ning arvestada ka roosipõõsaste enda haabitusega (välisilmega, kõrguse- ja laiusega).

Kindlalt suurepärase tulemuse annab ühevärviliste õitega (ka toon-toonis) koosluse loomine. Lähtudes roosi õite värvusest võite kujundada valguseküllaseid valge-kollase värvilisi või romantilisi  roosakaid, siniseid ja lillakaid kooslusi või kasutate hoopis dramaatilisemaid punaseid ja purpurseid värve.

Valgeõieliste roosidega sobivad alati kipslilled, karikakrad, härjasilmad, piimalilled,  valgeõielised floksid, kellukad, kannikesed, raudürdid.

Oranži ja kollaseõieliste rooside kaaslasteks oleksid kuldvitsad, harilik soolikarohi, vägiheinad, piimalilled jt. Roosaõielisteks naabriteks  mailased, kassisabad, monardad, helmikpöörised, nelgid jt.

Rahulikult mõjuvateks kaaslasteks on valged, helesinised ja lillad aed-kukekannused, helesinised mesiohakad, tagasihoidlike värvidega liiliad, valged ja roosad tähkjad liatrised, lillad käokingad, kõrged kurekellad ja sõrmkübarad, heledavärvilised aedmonardad.

Pitsilised lehed ja õhulised õisikud  moodustavad suurepärase raamistiku rooside säravatele õitele ja lopsakale lehestikule. Tänu sellele loovad alati meeldiva koosluse  väikeste paljude õitega või lõhestunud, sulgjate lehtedega taimed nagu kipslilled, harilik iisop ,tähklavendli sordid, naistenõgesed, õnneheinad, piimalilled ,kurerehad, raudrohud ja paljud kõrrelised.

Hallikas-hõbedalehiseid püsikuid on rooside ilu esiletoojad nagu villane nõianõges, Stelleri puju, Schmidti puju, pärl-hõbeleht, sinihall hosta, hall aruhein, karvane raudrohi jt.

Suurepärasteks kaaslasteks on ka mõned poolvarjus kasvavad kaunite lehtedega püsikud : kirjulehelised hostad, suured sõrmjalt lõhestunud kortslehed, tumepunaste või hõberoheliste lehtedega helmikpöörised.

Hoolimata niiskema pinnase eelistusest võib rooside kõrvale paigutada ka astilbesid, siberi võhumõõka, mis tänu oma õisikute ja lehtede eripärale annavad hea koosluse.

Sibullilledest pakuvad huvitavat vaheldust mitmed laugud : taevasinine lauk, hiidlauk, kollane lauk, kuldlauk jt.

Samuti leidub sobivaid suvelilli: vilt-ristirohi, hõbesalvei, kivikilbik, mägi-kilbirohi, sinilobeelia tsinnia, magunad, pastellsetes toonides petuuniad, lõhnav-neitsikummel jt.

Traditsiooniliselt alati sobiva igihalja tausta saab muidugi okaspuudega. Valida on võimalik nii kuuskede, mändide, elupuu, kadakate mitmete sortide vahel. Peale meeldiva rahuliku roheluse on tihe okaspuuhekk  suurepärane kaitse roosidele tugevate tuulte eest.

Taustataimedena suuremates gruppides või äärispeenardes kasutatakse sageli ka lehtpõõsaid. Kauni rohelise fooni aitavad luua harilik liguster ja tema püramiidne sort «Pyramidale».Suurepärase hõbedase tausta loovad ahtalehine ja läikiv hõbepuu, dekoratiivsed paju sordid või isegi kirjulehine siberi kontpuu «Elegantissima».

Põneva mustjaspunase või purpurvärvilise tausta saab thunbergi kukerpuu sordiga «Atropurpurea», musta leedri sortidega(«Black Beauty» jt) või lodjap-põisenela sordiga «Diabolo», seda eriti koosluses kollase- ja oranžiõieliste roosidega.

Madalamakasvulistest lehtpõõsastest sobiksid naabriteks õite kui lehtede poolest nii maranate, enelate, kukerpuude sordid, läiklehine mahoonia , võnk-ärgenelas.

Väärtkaaslased roniroosidele on vääntaimedest Browni kuslapuu sort «Fuchsioides». Lõhnavate õitega väänduv kuslapuu «Serotina» või Heckrotti kuslapuu «American Beauty», samuti elulõngade mitmed sordid ja liigid.

Artiklisari jätkub.