Superhõivatute langemine

Dominique Strauss-Kahn kohtust väljumas. Foto: SCANPIX

Viimastel nädalatel on USAs tõusnud trobikond skandaale prominentsete meesterahvastega, kes on väidetavalt oma eraelus halvale teele läinud: Dominique Strauss-Kahn, Arnold Schwarzenegger, John Edwards, Anthony Weiner ja teised.

Üksikasjad on üsna erinevad, väidetavatest kuritegudest kuni piinlike rumalusteni. Üks läbiv joon näib aga kõikidel juhtumitel siiski olevat, mida äriuudiste all kajastada tuleks: tegemist on meestega, kel töö kõrvalt skandaalide jaoks tegelikult aega ei jagu.

Möödas on päevad, mil rikkaid ja võimukaid võis süüdistada jõudeelus. Päevad, mil reputatsioone rikuti Prantsuse Riviera roiutavas suvekuumuses, New Yorgi Studio 54 diskoklubis või teistes patuurgastes.

Nagu palju muudki tänapäeva sidusas 24/7 maailmas, tuleb komistamine kuidagi kalendrisse sisse pressida. Sellised «enese põlemapanekud», mille tunnistajaiks me viimasel ajal oleme, leiavad üllatava tõenäosusega aset tööl või ärireisidel. Tihti on selleks lausa abiväge palgatud.

Tundub, et valitsev klass on kuidagi kontorisse kinni kiilunud.

Võtame näiteks Weineri, abielumehest New Yorgi kongressmani, kes tunnistas sel nädalal üles ebasündsad internetisuhted mitme naisega. Tegemist võib olla esimese tuntud USA poliitikuga, kes sattus seksiskandaali töölaua tagant tõusmata.

Weineri kummalise olukorra võtab hästi kokku üks tema paljastavatest «autoportreedest», mille mees oma internetituttavaile läkitas. Fotol on ilma särgita Weiner, karmi kontorivalguse käes, sirge seljaga vaatamas... oma arvuti klaviatuurile – nagu võiski arvata. Rahvaesindaja huuled on surutud rõõmutuks kriipsuks, ja kui jätta kõrvale riietuse puudumine, siis on pildil töine, mitte vallatu inimene (ning väga tõenäoliselt võiski ta pildi tegemise ajal olla nö mõlemat).

Edwardsi eksirännakud leidsid aset Ameerika lõputute valimiskampaaniate foonil. 2006. aastal kohtas Edwards oma tulevast armukest peenes New Yorgi baaris, kus ta kampaania doonoriga klaasikest tõstis. Ta palkas naise internetivideoid tootma ning tulemuseks oli rasestumine. Nüüd üritab Edwards lükata ümber riiklikke süüdistusi, nagu oleks ta rikkunud valimisseadust, kasutades ligi 1 miljonit dollarit annetatud raha selleks, et suhet ja last valijate eest varjus hoida.

Atleetvõimlejast näitlejaks ja poliitikuks sirgunud Schwarzenegger aga säästis palju aega ja jõupingutusi, mida sellelaadsed «vägitükid» reeglina nõuavad, vallatledes omaenda kodus, leides seltsilise majapidajate hulgast. Tulemuseks vallaslaps ja lahutus.

Strauss-Kahnil oli skandaali tekitamiseks niivõrd vähe aega, et mõni vähem ergas mees oleks selle kindlasti maha maganud. Laupäevasel päeval, mil ta pidi hotellist välja registreerima, tütrega lõunastama, läbi New Yorgi liiklusummikute Kennedy lennuväljale jõudma, üle Atlani ookeani Pariisi lendama ja seejärel paar päeva otsustavalt ja teraselt eurotsooni võlakriisi lahendama, leidis ta siiski väidetavalt aega toateenijale seksuaalselt kallale tungimiseks, kui viimane tuli ta tuba koristama.

Oli see kokkupõrge siis kriminaalne (nagu ütleb New Yorgi ülemkohus) või konsensuslik (nagu näis väitvat üks Strauss-Kahni advokaatidest), oli episood igal juhul ülimalt põgus ja ebaisikuline – prantslastele omane fraternité näib selles valguses olevat ajalugu.

Et inimene pärast niisugust tegu lihtsalt minema jalutab – riietub, lahkub hotellist, teeb näo otsekui poleks midagi juhtunud – kõneleb «lahterdamisvõimest», mis võimaldab ülisujuvalt era- ja avaliku elu vahel ümberlülitusi teha.
Sellised mehed ei lähe eksiteele, vaid jooksevad. Nende BlackBerryd on alati «sees», kohustuste nimekiri lõpmatu, pea puudutab patja vaid viivuks.

Pole siis ime, kui see kõik mingil hetkel üle parda heidetakse. Nad teavad, kui kurnav on glamuur.

Copyright The Financial Times Limited 2011.