«On sportlasi, kultuuritegelasi, ürituste korraldajaid, enda hobidele toetuse otsijaid, mõne ühekordse projekti korraldajaid, elu tumedamat palet kogenuid ja mis seal salata – ka lihtsalt lõbusaid vanderselle,» ütleb Olerexi turundusjuht Antti Moppel. Olerex saab sponsorlustaotluse pea iga päev ja avalduste arv tõuseb järjepidevalt.
Ka autode müügiga tegeleva Amserv Grupi jaoks on sponsorlustaotluste saamine igapäevaseks saanud. Firma turundusjuht Kaarel Talvoja täheldab, et võrreldes viimase paari majandussurutise aastaga on taotluste arv tänaseks tunduvalt suurenenud. Suur enamik taotlustest laekub ettevõtetelt, iga viienda taotluse saadab aga eraisik.
Toetust küsitakse nii kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks, välismaale õppima siirdumiseks, filmiprojektideks, ööklubides korraldatavateks üritusteks kui ka raamatute väljaandmiseks.
Kirjeldades seda, millist kasu saab ettevõte projekti toetamisest, on taotlejad loomingulised. Nii pakkus üks välismaale õppima minemiseks toetust taotlev noormees, et asetab Amservi logo hea meelega oma kitarrile. Teine taotleja pakkus, et võib ettevõtte logo paigutada taldrikutele, millelt heategevusürituse külalistele roogasid serveeriti. Tihedamini tullakse välja ka bartertehingute ideedega, kus auto rentimise eest pakutakse vastu reklaampindu veebiportaalis või välimeedias.
Nordea Pank Eesti kommunikatsioonijuht Jane-Liina Liiv ütles, et valdavalt küsivad neilt toetust sportlased ja neil juhtudel pakutakse pangale vastutasuks reklaami – näiteks võimalust kaubamärki eksponeerida sportlase treening- või võistlusriietusel.
Reeglid ja emotsionaalne seos
Miks ühte ettevõtmist toetatakse ja teist mitte, tuleneb ühelt poolt ettevõttes paika pandud sponsorlusreeglitest – näiteks Nordea pank üksikisikute taotlusi ei toeta; ent vahel võib otsustavaks saada puhas sisetunne. «Positiivse otsuse eelduseks on ettevõtmisega tekkiv emotsionaalne seos,» leiab Antti Moppel.