/nginx/o/2008/03/07/24656t1hc439.jpg)
Eestis ei saa aja jooksul üsna kasutuks muutunud sendimüntidest loobuda, sest see läheb palju maksma ega tasu oletatava peatse euroraha tuleku tõttu ära.
Eesti hoiab sente käibel peamiselt euro tõttu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
10- ja 20-sendiste müntide kaotamist on pangas arutatud juba 1998. aastast ning kui poleks oodata euroraha lähitulevikus Eesti kroonile lõppu peale tegemas, võetaks väikeste sentide kaotamine siiski ette, rääkis Eesti Panga sularaha- ja turvaosakonna juhataja Rait Roosve Eesti Ekspressile.
Tema sõnul on Eesti kiire majandusarenguga kaasnenud inflatsioon jätnud sendid vaid vahetusrahaks ehk nende eest poes kaupa tavaliselt ei osteta, mis aga oli nende üks algseid funktsioone.
Kui üksnes 10-sendised müügilt ära korjata, maksaks see kuskil 25 miljonit krooni, samas kui aastas kulub nende müntide tegemiseks paar miljonit krooni, märkis Roosve.
See tooks tema sõnul kaasa umbes üheprotsendise hinnatõusu, kus näiteks 14.90 maksva makaronipaki hind kerkiks 15 kroonile, kuid kaudse kuluna tekitaks lisaväljaminekuid ka kauplustes hinnasiltide ümbertegemine ise.