:format(webp)/nginx/o/2011/06/10/621996t1h5c94.jpg)
Valitsused peavad tegema lõpu biokütuste kasutuse propageerimiseks mõeldud subsiidiumidele, ütleb grupp juhtivaid maailmaorganisatsioone, pidades silmas vajadust kammitseda toiduhindade lenduminekut.
ÜRO, WTO ja Maailmapank: biokütuse toetused tuleb lõpetada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raporti on koostanud 10 organisatsiooni, nende hulgas ÜRO, Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) ja Maailmapank.
Nimetatud dokument antakse veel enne juuni lõppu üle G20 riikide põllumajandusministritele. G20 oli ühtlasi raporti tellija.
Paljud asutused on ka varasemalt väljendanud muret biokütustega kaasnevate tagajärgede pärast, kuid käesolev dokument paistab silma oma kaalukuse ja range väljendusviisi poolest.
Kirjas on järgmised sõnad: «G20 valitsused peaksid tühistama kehtivad määrused, millega toetatakse biokütuste kasutust (või tehakse see kohustuslikuks).»
Kui see peaks mingil põhjusel osutuma võimatuks, tuleb valitsustel koostada vähemalt tagavaraplaanid toetusskeemide ajutiseks peatamiseks ajaperioodidel, kui toiduhinnad tõusevad ja varud vähenevad, lisab raport.
Biokütused, mida omal ajal tervitati kui fossiilkütustest sõltuvate majanduste päästjaid, langevad üha suurema põlu alla.
Neid süüdistatakse toiduhindade üleslükkamises, kuna mais ja muudki põllukultuurid suunatakse «toidulaualt kütusepaaki».
Raport kirjutab, et ajavahemikus 2007-2009 neelasid biokütused keskmiselt 20 protsenti suhkruroo saagist ning 9 protsenti õlitaimedest.
«Pole mingi ime, et nimetatud toodete (ja nende aseainete) hinnad maailmaturul on biokütuste tootmise tõttu oluliselt tõusnud,» ütleb raport ja juhib tähelepanu vilja- ja naftahindade vastastikusele sõltuvusele.
Raporti järeldused asetavad suure surve alla Euroopa Liidu, mis on seadnud bloki liikmetele kohustuse tagada aastaks 2020 olukord, kus 10 protsenti transpordikütusest tuleb taastuvatest energiaallikatest – mis peamiselt tähendab biokütuseid.
ELi liikmesriigid on subsiidiumide näol valanud etanooli ja biodiisli tootjatesse miljardeid eurosid. Mittetulundusliku ühenduse Global Subsidies Initiative’i hinnangul oli antud summa 2008. aastal kokku enam kui 3 miljardit eurot.
Samasuguse lähenemise on võtnud ja USA, Brasiilia, Hiina ja Austraalia.
Kuigi biokütused tekitavad väidetavalt vähem kasvuhoonegaase kui traditsioonilised fossiilkütused, on mitmed analüütikud seda meelt, et tegelikult tuleb neist isegi rohkem reostust – kui arvestada tõsiasjaga, et viljasaakide kaotuse korvamiseks on vaja rajada väga palju uudismaad.
Copyright The Financial Times Limited 2011.