Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/11/05/90363t1hbc20.jpg)
Naisterahvas, kelle igakuine palk laekub SEBsse, jäi pangas 10 000 krooni suuruse laenu sooviga väidetavalt ukse taha, kuna oli viinud oma kodulaenu Sampo panka.
Naine taotles SEBst õppemaksu tasumiseks 10 000 krooni soovilaenu, kuid panga harukontori töötaja edastas talle negatiivse otsuse, mis oli väidetavalt tingitud kliendi kodulaenu üleviimisest teise panka, kirjutab aripaev.ee.
Kuigi ükski õigusakt sellist nõuet ei sätesta, pakkus pankur naise sõnul välja võimaluse, et soovilaenu saab siis, kui tuua kodulaen SEBsse tagasi.
Naise sõnul põhjendas pank hiljem laenu andmisest keeldumist ka tema ja tema mehe kehva maksevõimega, tunnistades samas, et tema mehe Sampo panka laekuva palga, ega samas pangas oleva kodulaenu igakuise makse suurusest ei tea ta midagi.
Kolmanda versioonina olevat naisele öeldud, et ta ei saa laenu, kuna tal on töökohas katseaeg, mispeale ta oli ise vastanud, et töölepingut võib sõlmida ka ilma katseajata ja katseag võib ka ennetähtaegselt lõppeda.
SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu ütles Tarbija24.ee'le Äripäeva veebiväljaandes kirjeldatud juhtumi kommentaariks, et väide, justkui laenu andmisest keeldutaks pelgalt selle põhjal, et klient on oma kodulaenu teise panka üle viinud, ei vasta tõele.
Pank võtab Vohu sõnul krediteerimisotsuste langetamisel arvesse laenusaaja kõiki olemasolevaid kohustusi ning hindab kliendi igakuiseid sissetulekuid võetud kohustuste teenindamiseks.
«Lisaks hinnatakse konkreetse laenusaaja maksekäitumist ning teisi riske, mis võivad põhjustada potentsiaalse võlgnevuse tekkimise,» ütles Vohu.
Majanduskeskkonna halvenedes on kindlasti üheks selliseks riskiks Vohu sõnul ka katseajaga töölepingu olemasolu, mille kiirel lõpetamisel ei ole kliendil võimalik õigeaegselt laenu põhiosamakseid ja intresse tasuda.
«Kodulaenu omamine võib piiripealsetes olukordades olla panga jaoks garantii täiendava laenu andmiseks,» lisas ta. Nimelt kui osa kodulaenust on juba pangale tagasi makstud, võib tagatisel olla nö ülejääk, mis garanteeriks ka teise laenu. Teise võimalusena võib garantiiks olla abikaasa palk.
Kuigi naine väitis aripaev.ee artiklis, et negatiivne laenuotsus tuli ilma täiendavaid dokumente küsimata, lükkas SEB ka selle ümber.
«SEB on kõnealusel kliendil palunud esitada riskide analüüsiks vajalikke dokumente, mida klient ei ole teinud. Seega on ennatlik väita, et laenuotsus oli negatiivne - kui dokumendid on korras, maksevõime piisav ja riskid kontrolli all, siis saab pank ka otsuse langetada.»