Võlakoorem tekitab noortes kindlustunnet

Tühi rahakott. Foto: Arno Saar / Õhtuleht

Raha eest õnne ei osta, kuid enesehinnangut tõsta saab küll, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.

Kahekümnendate eluaastate esimeses pooles tõstab rahaasjadega miinuses olemine noorte inimeste enesekindlust, näitas ajakirjas Social Science Research avaldatud Ameerika teadlaste värske uuring.

Iga kahe aasta tagant toimuva riikliku uuringu käigus kogutakse USAs 3000 noorelt täiskasvanult erinevaid hariduse, rahaasjade ja muid andmeid.

Neid andmeid kasutades suutsid teadlased välja tuua kindla seaduspära: mida suurem oli noorte täiskasvanute krediitkaardi võlg ja õppelaenu jääk, seda kõrgem oli nende enesehinnang ning kindlustunne, et nad kontrollivad oma käekäiku.

Seaduspära säilis isegi siis, kui teadlased võtsid arvesse esialgse enesekindluse (näiteks on noortel kõrge enesehinnanguga inimestel üldse suurem kalduvus laenata).

Kuigi see ei ole ilmselge põhjus-tagajärg seos, sest osa noortest ei sattunud võlgadesse ning osa säilitas maksevõime, näitab uuring, et võlad võivad siiski enesehinnangut parandada.

Teadlased tõstavad hüpoteesi, et osa sellest efektist võib tuleneda asjaolust, et laenamine, eriti õppelaenud, on investeering tulevikku.

Õppelaenu osas on selline efekt loogiliselt mõistetav, sest ülikoolis õppimiseks on vaja raha ning õppida on vaja selleks, et saada töökoht, mis toob raha sisse.

Üle kahekümneste enesehinnangut tundub pinnal hoidvat aga ka krediitkaardivõlg. Ohio ülikooli sotsioloogi ja uuringu ühe autori Rachel Dwyeri sõnul võib krediidivõlg nende enesetunnet tõsta ainuüksi seepärast, et see võimaldab ihaldatud asju osta sellest saadavat rahulolu edasilükkamata. Teisisõnu tõstab tuju võimalus täita oma soovid nende tekkimise hetkel, eriti kui maksta selle eest saab hiljem.

Kolmekümnenda sünnipäeva lähenedes hakkab aga kuhjunud võlakoorem stressi tekitama. Uuring näitas, et alates 28. eluaastast sai inimeste enesehinnang seda suurema löögi, mida suurem oli nende võlakoorem.

Põhjus võib peituda selles, et näiteks 18-aastase krediitkaardi omaniku jaoks on kolmekümnes eluaasta kauge tulevik ning seetõttu ennustatakse selleks ajaks endale ebarealistlikult suuri sissetulekuid.

Kahekümnendate eluaastate lõpus aga hakkab inimestele reaalsus sissetulekute osas kohale jõudma ning purunevad laenamisel olnud lootused laenud kergesti tagasi maksta.