Põhja-Euroopat piinab põrgulik põud

Põud. Foto: SCANPIX

Euroopa põhja- ja lõunaosa eraldab järjekordne lõhe. Seekord pole küsimus majanduslikus konkurentsivõimes, vaid sademetes. Ja maha ei kipu jääma mitte lõuna, vaid põhi.

Kui Lõuna-Euroopas oli kevad üsna vesine, vaevab suurt osa Põhja-Euroopast põud.

Prantsusmaal olid märts ja mai enam kui sajandi kuumimad, Inglismaal ja Walesis oli nii kuiv kevad viimati aastal 1910.

Euroopa Komisjoni andmetel täheldati Belgias, Hollandis, Saksamaal, Taanis, Ungaris ja Austrias jaanuarist aprillini «tõsiseid sademete puudujääke».

Hiljutised tormid mõnes Euroopa piirkonnas pole olukorda märgatavalt parandanud.

Põua mõju on laialdane, kannatavad nii laevandusettevõtted kui veinimüüjad, energiafirmad kui põllumehed.

Nicolas Mousnier, kes viimased üheksa aastat Prantsusmaa keskosas Limousini piirkonnas lambafarmi peab, hoiab 60 protsenti oma 1000-pealisest karjast aedikutes. Normaaltingimustes oleksid kõik karjamaal söömas, kuid rohtu ei jätku. Et lammastele nüüd (ja ka talveks) heina osta, kulub tal kokku 20 000-25 000 eurot.

«Kogu tänavune tulu läheb loomade söötmiseks,» ütleb ta. «Ja nii on see praktiliselt üle kogu maa.»

Põllumajandusministri Bruno Le Maire’i sõnutsi on tegemist rängima põuaga enam kui 30 aasta jooksul. Ajavahemiku 1971-2000 keskmisest on vihma tulnud vaevalt 45 protsenti. Kahes kolmandikus Prantsusmaa departemangudest on juba kehtestatud vee kasutuse piirangud. President Nicolas Sarkozy on lubanud kaaluda võimalusi farmerite abistamiseks.

Samal ajal langes veetase Doonau jões – mis on üks Euroopa olulisemaid veeteid – maikuus 100 aasta rekordmadalusse.

Laevandusfirma Helogistics Holdingu tegevjuht Herfried Leitner, kelle ettevõte veab rauamaaki ja teravilja marsruudil Rotterdam - Must meri, on pidanud peatama tegevuse Viinist lääne pool, kuna Doonau on niivõrd madal.

«Me tegime siin hiljuti otsuse, et läänepoolne liiklus läheb kinni. Me laadime laevad tühjaks ja siis jääb töö seisma. Lihtsalt nii hull olukord on,» ütles Leitner.

«Inimesed, kes aastakümneid seda tööd on teinud, mäletavad midagi seesugust vaid paar korda 25 aasta jooksul. Muidu on mai, juuni ja juuli ikka aasta parimad kuud. Sest siis me saame sõita täie lastiga ja raha saab teenitud.»

Doonau Ennshafeni sadama direktor Christian Steindl ütles, et kuigi vesi on ikka vahel madal, on seekordne ajastus väga ebatavaline: «Augustis veel võib seda juhtuda, aga mitte mais.»

Euroopa suurima põllumajandussaaduste eksportijana on Prantsusmaa väga mures oma 507 000 farmi pärast. Pankadel paluti farmide abirahad kaks kuud varem välja maksta, riigiraudtee on aga vedanud kriisikorras heina ja põhku loomakasvatajatele, kes söödaga kuivale on jäänud.

Sademete vähesuse pärast on mures ka energiaettevõtted. Prantsusmaa valitsus on pannud tööle seirekeskuse, mis jälgib veetaset jõgedes, kus jahutatakse riigi 58 reaktori tuumavardaid.

Tööstusminister Eric Besson kinnitab, et «hetkel riski ei ole», kuid pärast Fukushima katastroofi Jaapanis ei võta keegi midagi kindla peale.

Hürdoelektrit on Prantsusmaal madalate veetasemete tõttu juba 30 protsenti vähemaks jäänud. Sama trendi täheldab tänavu teises kvartalis ka Austria.

34-aastane Rachel Guiquerro, kahe lapse ema ja piimakarjakasvataja Prantsusmaal Morbihanis, seisab silmitsi juba teise puuduseaastaga. 2009. aasta dramaatilise piimahinna languse elas ta üle. «Nüüd paneb mõtlema, kuidas me talve üle elame,» ütleb ta.

On ka neid, kes keelduvad lootust kaotamast. Rainer Lingenfelder, kes Saksamaa «veinipiirkonnas» Pfalzis 15-aakrist viinamarjaistandust peab, ütleb nii: «Kuna viinapuu juured võtavad vett väga sügavalt, ei vaeva põud meid nii valusalt kui teisi põllumehi.»

Lingenfelderi sõnutsi pani soe ilm ta viinapuud varakult punguma ja õitsema, mistõttu on alust oodata mahlakaid ja magusaid viinamarju, millest saab kõrge alkoholisisaldusega ja «täie aroomibuketiga» veine.

Ent kui veel neli nädalat vihma ei tule, võib see  lootus puruneda. «Oot, ma näen seal taamal paari tumedamat pilve. Lõpetame nüüd selle jutu ära, ma lähen panen põlved maha ja palvetan,» ütleb Lingenfelder.

Copyright The Financial Times Limited 2011.