Eesti ettevõtted otsivad välismaalt spetsialiste

Eestis napib keevitajaid Foto: Mihkel Maripuu

Eesti Töötukassa ja Euroopa töövahendusvõrgustiku EURES tellimusel valminud välistööjõu uuringu kohaselt on Eesti ettevõtete huvi välistööjõu vastu vähenenud. Liht- ja oskustööliste asemel on hetkel kõige suurem puudus spetsialisti positsiooniga inimestest, näiteks otsitakse väga välismaiseid õppejõude.

Peamiseks põhjuseks, miks Eesti tööandjad on välistööjõust huvitatud, on tööjõupuudus kas konkreetses regioonis või kohalike töötajate vähene kvalifikatsioon spetsiifilise töö või teenuse puhul. Erialadest on välja toodud vajadus IT-spetsialistide ja keevitajate järele.

Osa tööandjate hinnangul on Eesti tööjõud ka liiga kallis. Uueks suundumuseks on värske uuringu kohaselt müügiesindaja palkamine välisriikides.

Eesti tööandjad ei tee otsust värvata välistööjõudu väga kergekäeliselt - sellele eelneb üsna pikk otsingute periood. Valdkonnad, kus teistest kauem on sobilikku töötajat otsitud, on töötlev tööstus, info ja side ning rahandus.

65 protsenti vastajatest kasutab hetkel välistööjõudu. Vähem kui aasta tagasi on kasutanud 10 protsenti ning 1-3 aastat tagasi 15 protsenti. Vastajaid, kes on kasutanud välistööjõudu üle 6 a. tagasi, on aga vaid 1 protsent.

Kui 2005. aastal eelistati töötajaid värvata Venemaalt ja Soomest ning 2008. Ukrainast, siis nüüd on populaarseimad riigid Läti ja Soome.