/nginx/o/2011/06/08/618794t1h01a7.jpg)
Rootsi riigifirma Vattenfall nõuab Saksa valitsuselt kompensatsiooni viimase otsuse eest lõpetada järsult tuumaenergia tootmise programm.
Rootsi energiakontsern nõuab Saksa valitsuselt hüvitist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vattenfall on juba teine ettevõte, mis teatab avalikult kavatsusest Berliinile väljakutse heita. Esimene oli Saksa oma firma Eon.
Tuumaenergia tootjad on maruvihased Saksa valitsuse otsuse peale peatada tuumajaamade tegevus aastaks 2022 – mitte aastaks 2036, nagu mullu kokku lepiti.
Saksa valitsus tegi oma tõtliku otsuse Jaapani tsunamist tekkinud Fukushima Daiichi tuumakriisi kiiluvees, alistudes keskkonnaaktivistide survele.
Vattenfallil on osalus kolmes Saksa tuumajaamas.
Firma sõnutsi oodatakse nüüd Saksa valitsuselt «õiglast kompensatsiooni» otsusest tulenevate finantskahjude korvamiseks.
Vattenfall väljendas ühtlasi veendumust, et Saksa poliitiline süsteem «võtab täieliku vastutuse oma otsuste eest» ja «osutub tuleviku osas avatuks».
Saksa suurim energiatootja Eon ütles möödunud nädalal, et ootab kompensatsiooniks miljardeid eurosid.
Kaks Vattenfalli reaktorit, Kruemmel ja Brunsbuettel, on tehniliste rikete tõttu juba ligi kolm aastat jõude seisnud. Saksa valitsuse uus plaan tähendaks, et neid ei käivitata enam iialgi.
Rootsi firma ütles, et on viimastel aastatel investeerinud nendesse reaktoritesse ligikaudu 700 miljonit eurot.
Vattenfalli nõue võib omandada diplomaatilised mõõtmed, kuna firma kuulub täiel määral Rootsi valitsusele.
Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt ütles eile, et valitsusel ei ole kavas Saksamaalt kompensatsiooni nõuda ja kinnitas, et Vattenfall tegi otsuse iseseisvalt.
Samas ei ole Rootsi valitsus, mis tuumaenergiat üldjoontes toetab, varjanud oma pahameelt Berliini äkilise kannapöörde peale. Rootsi keskkonnaminister Andreas Carlgren kritiseeris maikuus Saksamaa otsust ja nimetas seda «ebareaalseks».
«Saksamaa on nüüd olukorras, kus neil tuleb suurendada tuumaenergiaga toodetud elektri importi Prantsusmaalt. Ning ilmselt ei suudeta vähendada sõltuvust fossiilkütustest, eriti kivisöest,» ütles Carlgren.
Mullu otsustas Rootsi parlament tühistada 30-aastase uute tuumajaamade ehitamise keelu, andes rohelise tule 10 olemasoleva ja vananeva reaktori väljavahetamiseks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.