/nginx/o/2009/04/23/168155t1he405.jpg)
USA president Barack Obama ütles eile sõna sekka Kreeka riigivõla restruktureerimise teemal ja tõdes, et kui Euroopa seetõttu «allakäiguspiraali ja maksekatkestuste keerisesse satuks», oleks see USA jaoks «katastroof».
Obama kardab Kreeka pankrotti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Obama kõneles Valges Majas koos Saksa kantsleri Angela Merkeliga. Viimasele avaldatakse kodumaal tohutut survet, et ta tagaks eraviisiliste võlausaldajate kaasamise Kreeka päästepaketti nr 2.
Obama tervitas Saksamaa juhirolli euroala võlakriisi lahendamisel, kuid näis oma pankrotihoiatusega astuvat Euroopa Keskpanga leeri.
Viimane kardab, et Kreeka võlgade restruktureerimine vallandaks finantskriisi.
«Selle tundliku küsimuse mõistlikust lahendamisest sõltub ka Ameerika majanduskasv,» ütles Obama. «Meie jaoks oleks katastroof, Euroopa allakäiguspiraali ja maksekatkestuste keerisesse satuks, sest see vallandaks terve rea teisi sündmusi.»
Merkeli koalitsiooni esindajad Saksa parlamendis tahavad sel nädalal esitada nõudmise, et Kreekale täiendava abi andmise tingimuseks oleks eraviisiliste laenuandjate vabatahtlik kaasatus – mis paljude investorite hinnangul võrduks pankrotiga.
Saksa kommertspangad andsid eile mõista, et nemad Kreeka võlakriisi lahendamisel kaasa lüüa ei kavatse, kuid vihjasid samas võimalusele, et võivad soostuda mõnede Ateena riigivõlakirjade osalise restruktureerimisega.
Saksa pankade ühenduse (BDB) seisukoht annab aimu, millene kauplemine antud küsimuses ees ootab.
Saksa pankade käes on üks suurimaid Kreeka võlakirjade «kogusid» väljaspool riiki ennast, Bundesbanki andmetel kokku 18 miljardi euro väärtuses.
BDB president Andreas Schmitz ütles, et «eraviisilisi võlausaldajaid tohiks kaasata alles lahenduse lõppfaasis ja sedagi vaid kõigi osapoolte jaoks jätkusuutlikul moel. Ja me ei ole omadega veel sealmaal».
Schmitz mainis, et põhimõtteliselt võiks kõne alla tulla Kreeka võlakirjade tähtaegade pikendamine – mida poliitikud nimetavad pehmeks restruktureerimiseks – «kui tegemist oleks pankade poolse vabatahtliku žestiga».
Nimetatud «pehme» variant on aga Euroopa Keskpangale hirmsasti vastukarva ning ka turud kardavad, et siis vallanduks veelgi suurem kaos.
Paljuski käib debatt terminite üle ja selle üle, mida mõista «vabatahtlikkuse» all.
Reitinguagentuurid väitsid eile, et terminitest hoolimata oleks igal juhul tegemist sundolukorraga ja võlakirjade hoidjad peaksid arvestama kahjudega.
Ka investorid näevad laenutähtaegade pikendamises ohtu, et eurokriis süveneb.
Investeerimisfondi BlackRock juht Euroopas Scott Thiel ütles: «Põhimõtteliselt ei saaks Kreeka võla tähtaegade pikendamist antud olukorras kuidagi vabatahtlikuks nimetada.»
David Riley reitinguagentuurist Fitch ütles: «Meie agentuur tõlgendaks ka kokkuleppelist tähtaegade pikendamist sundseisuna ja sellest tulenevalt maksejõuetusena.»
Maksejõuetus tähendaks seda, et Kreeka pangad ei saaks Euroopa Keskpangalt riigivõlakirjade tagatisel laenu võtta. Kreeka finantssüsteem seiskuks.
Copyright The Financial Times Limited 2011.