Riigi infosüsteemi amet tuletab meelde, et kuna sellel suvel rändab mööda Eestit rekordiline arv nutitelefone, tasub teada taskusse mahtuvate arvutitega seotud turvaohte.
Mida peaks tegema, et nutitelefon ei ohustaks sinu turvalisust?
Nutitelefon on pisike, teda on mugav kaasa võtta, ent teda on ka lihtne kaotada või varastada. Et elu telefoni leidja või kurikaela ees valla poleks, varusta telefon ekraani avamiskoodiga, mida küsitakse iga kord telefoni kasutama asudes. Koodiks võib olla näpuga ekraanil veetav kujund, parem on aga kasutada numbrilist turvakoodi.
Varguse või kaotamise korral kaovad lisaks telefonile ka temas olnud andmed. Seega, sünkroniseeri oma telefoni andmeid regulaarselt «pilvega» või tee andmetest varukoopiaid. Telefoni kadumise korral ära unusta vahetada telefoniga ühendatud säutsumise, blogimise ja e-posti kontode paroole.
Nii nutitelefoni kui sülearvutit kasutades on mõistlik enda sotsiaalvõrgustike kontod ümber seadistada nii, et nad kasutavad turvalist veebilehitsemist. See muudab konto üle võtmise keerulisemaks, lisaks on konto seadistamine väga lihtne:
- Facebooki puhul vali: konto > konto seaded. Seaded lehelt otsi konto turvalisust, millele klõpsates saad märkida linnukese «Turvaline sirvimine (https)» taha. Edaspidi kasutab suhtlusvõrgustik alati turvalist protokolli.
- Gmaili puhul on tee turvalise ühenduseni selline: seaded > üldine > brauseri ühendus > kasuta alati https-i.
- Microsoft Live keskkonnas: konto > ühendus HTTPS-i kaudu > kasuta HTTPS-i automaatselt.
- Twitteris: settings > account ning märgi linnuke «Always use HTTPS» ette. Salvesta.
Kui sa pole oma kontosid üle võtmise vastu kaitsnud, võib keegi sobrada sinu postkastis või postitada sõnumeid sinu Facebooki seinale. Telefonis olevatele kontodele lihtsalt ligi pääsedes lood võimaluse varastada oma digitaalne identiteet ning kurikaelad saavad ülevõetud kontosid kasutada raha väljapetmiseks sinu tuttavatelt. On juhtumeid kus ülevõetud Facebooki konto kaudu väidetakse, et inimene on väljamaal hätta jäänud ja küsitakse sõpradelt raha.
Võimaluse korral väldi avaliku parooliga kaitsmata WiFi kasutamist. Ilma paroolita võrk on kergelt pealtkuulatav ja sageli on andmed nutitelefonis vähem kaitstud, kui arvutites. Näiteks kasutatakse palju paroolide veebilehitsejas salvestamist, kuna nutitelefoni väikeselt ekraanilt on neid ebamugav iga kord sisse toksida.
Nutitelefon on kiire elutempoga maailmas väga hea abimees. Seda atraktiivseks muutvad omadused on sama ligitõmbavad ka inimestele, kes sooviksid sellest kuritegelikult kasu saada, sestap kasuta enda andmete jagamisel kainet mõistust. Lisaks telefoni tehnilisele kaitsmisele tuleb tähelepanelik olla ka ise pilte ja andmeid üles laadides. Kui inimesed ise jagavad infot, millal on maja tühi, ei pea kurjategijad selle info otsimisega vaeva nägemagi.