/nginx/o/2009/10/26/256459t1h5731.jpg)
Läti poliitikas on ärevad ajad, mille üheks oluliseks põhjuseks on riigi ja ärihuvide hämar läbipõimumine. President Zatlers andis rahvale võimaluse parlament laiali saata. Heal juhul saab sellest üks väike samm pikal teekonnal probleemide vähendamiseks Läti majanduses, kirjutab Faktum & Ariko konsultant Veiko Paalandi ettevõtte blogis.
Hiljuti läbiviidud Baltikumi varimajanduse taset mõõtva uuringu põhjal võib selgelt öelda, et kõige suuremad probleemid ettevõtete seaduskuulekusega on Lätis, tõdes Paalandi. SSE Riga majandusteadlased Arnis Sauka ja Tālis Putniņš on koostanud Varimajanduse Indeksi, mis näitab varimajanduse suhet erasektori SKT-sse. Indeksi põhjal võib tõdeda, et olukord Lätis on kaks korda hullem kui naabritel Eestis ja Leedus (indeksi väärtused vastavalt 38 protsenti ning 19 protsenti ja 19 protsenti). Uuringu tulemuste põhjal saab öelda, et probleemide üheks oluliseks põhjuseks on riigijuhtide tegevus, märgib Paalandi.
Uuringust selgub Paalandi sõnutsi mõnevõrra üllatuslikult, et teiste Balti riikidega võrreldes on maksudest hoidumine ja altkäemaksu andmine riigis oluliselt sagedamini sallitud käitumine hoopis Leedu ettevõtjate arvates. Uuringu autorite hinnangul annab see olulise signaali, et sotsiaalsed normid ei selgita varimajanduse taseme erinevusi riikide vahel. Selle asemel näitavad andmed, et määravaks on ettevõtjate suhtumine oma riigi maksusüsteemi ja valitsuse tegevusse.
Läti praegune parlament on oma hiljutiste otsustega rahvale mõista andnud, et korruptsiooni vastu võitlemine ei ole neile prioriteetne, märkis Paalandi. «Läti riigi majanduse seisukohalt oli presidendi ennastohverdav samm parlament laiali saata tühine, kui võimalikud uued riigijuhid senisel kursil jätkavad. Kuniks otsuseid tehakse väikese ringi ärihuvisid, mitte riigi majanduse arengut silmas pidades, on varimajanduse vari Läti pealt visa hajuma,» tõdes Paalandi.