Piinatud õllepruulid näitavad ilusaid kasumeid

Õlletootjad näitavad ikkagi ilusaid kasumeid. Foto: graafika: Alari Paluots

• Mõlemad Eesti õlletootjad said mullu korraliku kasumi, üks 5, teine 13 miljonit.
• Aktsiisitõusud on toonud siinsetele õlletootjatele ekspordikasvu Lätti.
• Saku Õlletehase heade tulemuste taga on karm kokkuhoiupoliitika.
• Õlletehaste omanikud tahaksid, et nad veelgi suuremat kasumit teeniksid.

Kuigi Eesti õlletootjad kogu aeg kurdavad, kuidas kõrged alkoholiaktsiisid neid kägistavad ja kohalikku õlleturgu suretavad, teeb nende kasumlikkus paljudele kohalikele firmadele silmad ette.

Möödunud aastal juhtus Eesti alkoholiturul palju. Veebruaris ja juulis tõusid lahja alkoholi aktsiisid enneolematus tempos. Läti alkoholiralli võttis üldrahvalikud mõõtmed. Piiriäärsed väikekauplused pühkisid alkoholiriiulitelt vaid tolmu ja paljud neist panid sootuks uksed kinni.

Selle segaduse keskel suutis üks Eesti suuremaid õlletootjaid Saku Õlletehase AS teenida kümne viimase aasta suurima kasumi. Kas nad peaksid selles paradoksaalsel kombel tänama alkoholivastase võitluse eestkõnelejaks tõusnud endist tervise- ja tööministrit Jevgeni Ossinovskit, keda üldiselt kõrgete aktsiisidega seostatakse?

Viimse vindini kokkuhoid

«See on väga suur liialdus,» vastas õlletehase juhatuse liige Jaan Härms. Tema sõnul oli Saku viie miljoni euro suuruse kasumi taga eelkõige väga karm kokkuhoid. «Just arvestades aktsiisipoliitikast tingitud rasket olukorda tootjatele, vaatasime igasse oma sisemisse varusse ja püüdsime efektiivsust tõsta,» selgitas mees.

Nii säästsid nad 20 protsenti energiat, 12 protsenti vett ja koondasid 40 töötajat. See on aga viimane piir ja ilma suuremate tagasilöökideta enam kokku hoida ei saa, tunnistas Härms.

Sellest hoolimata aitas Saku müüki kasvatada ka mullune 100-protsendiline õlleaktsiisi tõus. Teatavasti asuvad kauplused enne järske aktsiisitõuse madalama maksumääraga alkoholi lattu varuma. See tähendab õlletootjatele katkematut pruulimist ja kõva käibekasvu. Härms oli sellega nõus, aga ütles, et raske aeg saabus sügisel, kui varumine lõppes. «Ja mõistagi jätkuvad rasked ajad praegugi,» ütles Härms.

Riiki ja tootjaid kahjustab enim Soome turistide drastiline vähenemine. Nemad ei tule enam Tallinna viina ega õlut soetama.
Saku õlletehase juhatuse liige Jaan Härms

Aktsiisitõusud aitavad meie õlletootjatel ka rohkem Läti piiril asuvatesse Superalko ja Alko1000 kauplustesse müüa. Suurem osa sealt ostetud alkoholist on Eesti tootjate oma. Nii kerkis Saku eksport Lätti pea veerandi jagu 8,1 miljoni euroni. Härms selle üle aga üleliia ei rõõmusta.

«See, et peame praeguse seisuga üle kolmandiku oma Tallinna lähistel Sakus toodetud joogist esmalt Läti piiri äärde saatma, et Eesti inimesed saaks need sealt osta ja võimalik, et siiasamasse Tallinna lähistele tagasi tuua, ei ole normaalne tootmis- ega logistikatsükkel,» leidis ta.

Tema sõnul pole Läti eksport nende majandustulemusi parandanud, pigem saab öelda, et see aitab neil nina vee peal hoida. Kindel on aga see, et riiki ja tootjaid kahjustab enim Soome turistide drastiline vähenemine. Nemad ei tule enam Tallinna viina ja õlut soetama, märkis Härms.

Viis rekatäit õlut Lätti

Just viimast peab kõige suuremaks mureks Eesti suurima joogitootja A. Le Coqi juht Tarmo Noop. Ta tõi hakatuseks välja, et kui liita kokku Eesti õlleturg ja Läti piiripoed, kasvas A. Le Coqi müük möödunud aastal 8 protsenti.

«Jah, me võidame Läti piirikaubandusest,» ütles mees. «Ma saan aru, et teil võib nüüd tekkida küsimus, et milles meie probleem siis üldse on.»

Mure istub aga õlletöösturi sõnul põhjapiiril, kus Soome turistide ostud on drastiliselt vähenenud. A. Le Coq müüb sinna tänavu näiteks kolm ja pool korda vähem lahjat alkoholi kui varem. «Kui selline kogus paari kuuga kaob, siis avaldab see kahtlemata mõju,» märkis ta.

Kuigi A. Le Coqi möödunud aasta majandustulemused veidi langesid, teenisid nad siiski pea 13 miljonit eurot kasumit, mille üle võiks rõõmustada iga korralik tootmisettevõte.

Samuti maksid nad omanikule ehk Soome joogikontsernile Olvi 14,5 miljonit eurot dividende. Sarnaselt Sakuga langes A. Le Coqi müük koduturule, kuid Läti eksport oli tõusuteel, kasvades kaks korda, 5 miljoni euroni.

Selle aasta Läti müük minevat aga veelgi vingemalt ja see kajastub ka käesoleva aasta majandusaruandes. Noop tegi kiiresti peast arvutuse: A. Le Coq müüb tema sõnul neil päevil iga päev Läti piiripoodidesse viis rekatäit õlut.

Ühes autos on umbes 30 000 liitrit, mis teeb päevas 150 000 liitrit. Kuna suurem osa õllest müüakse 0,33-liitristes plekkpurkides, korrutame liitrid kolmega. Tulemus on, et ümmarguselt müüakse A. Le Coqi õllesid Läti piiril päevas 450 000 purki, lõpetas Noop tehte. Kuidas selline asi võimalik on? «Nii ta paraku on,» naeris Noop.

Jah, selle eest, et Läti müük on kasvanud, võib Ossinovskile aitäh öelda küll.
A. Le Coqi juht Tarmo Noop

«Tõsi on see, et need olid meie mahud tänavu mais-juunis, kui olid head ilmad. On selge, et jaanuaris, veebruaris ja märtsis me nii palju ei müü,» selgitas ta. «Samas piirile ei müü ainult A. Le Coq. Meie moodustame sealt kuskil 40 protsenti.»

Kestlik kahanemine

Kas Tarmo Noop maldab selle eest Jevgeni Ossinovskit tänada? «Jah, selle eest, et Läti müük on kasvanud, võib Ossinovskile aitäh öelda küll,» muheles Noop. Lisaks võib osaliselt eksministri «teeneks» pidada seda, et A. Le Coq on asunud agaralt uusi eksporditurge otsima ja on neid ka leidnud.

Noobi sõnul on firma esimese aasta eksport kasvanud tervelt 50 protsenti, kusjuures sealt on Läti maha lahutatud, sest seda peab A. Le Coq oma koduturuks. «Lisaks oleme palju oma firmat efektiivsemaks muutnud, kõvasti kulutusi kärpinud, inimesi koondanud, mis kõik pikas plaanis tähendab vähem raha Eesti majandusse,» rääkis Noop.

Noopi teeb veel murelikuks see, et riik on läbi aktsiisitõusude paradoksaalsel kombel alkoholi hinda langetanud. Ta rääkis, et kui 35 protsenti lahjast ja kangest alkoholist ostetakse Läti piirilt, kus see on laias laastus kaks korda odavam, siis on inimestel odavam alkohol kergemini käes.

«Selle tulemus on ka see, et konjunktuuriinstituudi alkoholi tarbimise näitajad esimest korda viimaste aastate jooksul kasvama hakkasid.»

Kuigi meie õlletootjate möödunud aasta tulemused polnud sugugi laita, ei ole nad tuleviku osas liiga optimistlikud. «Meie omanikud soovivad, et me kasvataksime kasumit, aga meil ei õnnestu seda teha. Küsimus on selles, kuidas mitte liiga palju kahaneda,» tunnistas Noop.

Jaan Härms lisas, et ka nemad võitlevad kõvasti, et olla efektiivne ja Carlsbergi (Saku emafirma – toim) grupis aktseptitud ettevõte, kuid praeguse poliitika taustal on see väga raske.

Pole vist mõtet märkidagi, et nii Noop kui Härms soovisid lõpetuseks, et riik «ebamõistlikult kõrged» alkoholiaktsiisid tagasi keeraks.

Postimees vabandab tänases paberlehes ja esialgu veebis ilmunud eksitava ja ebatäpse graafiku pärast. Praegune graafik on korrektne. 

Olvi dividendid tulevad peamiselt A. Le Coqilt

Kui Saku õlletehas on selle omaniku, maailma ühe suurema õlletootja Carlsbergi jaoks kääbus, siis A. Le Coq on omanikule, Soome õlletootjale Olvile väga oluline üksus.
Möödunud aastal moodustas A. Le Coqi käive, mis oli 73,9 miljonit eurot, 21 protsenti kontserni kogukäibest. Kontserni tegevuskasumist, mis oli 44,7 miljonit eurot, andis Tartu õlletootja koguni kolmandiku.
A. Le Coqi tegevuskasum, mis Olvi eelmise aasta majandusaruande kohaselt oli 14,7 miljonit eurot, oli isegi suurem Olvi Soome üksuse 12,8 miljonist eurost, samal ajal kui viimase käive on peaaegu kaks korda Eesti õlletootja omast suurem.
Kahe ettevõtte majandusaruannetest nähtub, et kõige olulisem on A. Le Coq Olvi aktsionäridele hoopis dividendide maksjana. Dividende on A. Le Coq omanikfirmale omanikutulu maksnud alates 2011. aastast.
Esimesel aastal maksis ettevõte dividende viis miljonit eurot, mis oli umbes pool summast, mille Olvi maksis dividendideks oma aktsionäridele. Hilisematel aastatel on A. Le Coq maksnud rohkem – aastatel 2013–2016 kümme miljonit eurot aastas, Olvi maksis nendel aastatael aktsionäridele omanikutulu keskmiselt 13 miljonit eurot.
Aastal 2013 maksis Olvi oma aktsionäridele dividende 10,5 miljonit eurot ehk dividendid tulid peaaegu ainult A. Le Coqist. Sel aastal maksis A.Le Coq Olvile dividende 14,5 miljonit eurot ning Olvi omakorda oma aktsionäridele 16,6 miljonit.
Seega on Eesti elanikel suurepärane võimalus saada osa ka A. Le Coqi edust. Selleks on vaja lihtsalt osta Olvi aktsiaid. Aasta algusest on väärtpaber kallinenud 7,8 protsenti ning dividende maksis ettevõte 80 senti aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks 2,5 protsenti.
Tõnis Oja