Aednik soovitab: kuidas sobitada aias taimi

Erinevaid värve tasub julgelt kombineerida. Foto: Elmo Riig / Sakala

Aednik ja aiakujundaja Piret Pihtjõe soovitas omavahel sobivaid taimekooslusi luues ennast mitte tagasi hoida – julgematel tasub riskida ja proovida esmapilgul mittesobivate taimede ja värvide kombineerimist.

«Mood muutub ja sealjuures ka meile harjumuspärased värvikombinatsioonid. Tendents aiakujunduses on kirjust suurte värvilaikude poole. Kui tahate palju erinevaid taimi kasutada, siis valige ühte tooni, aga erinevad taimeliigid,» selgitas ta. Oranž roos mõjub näiteks punaselehise põõsa taustal uskumatult kõnekana. Roose peaks aias kindlasti rohkem olema kui üks ja põõsaid samuti.

Planeeri ühesugust taime mitu

Aianduskeskuste taimede müügiplatsil avaneb uhke pilt. Kui ühte õitsvat taime on palju, siis mulje on suursugune.

Enne planeerimist peab kindlasti selgeks tegema, milline on kasvukoha pinnas ja valgusolud.
Veenduda tuleks kasvukoha tuulisuses, sest paljud taimed vajavad toestamist tuulises kohas ja paljud saavad talvel sellises kohas külmakahjustusi. Valdavad tuuled on mõistlik enne aeda jõudmist kinni püüda näiteks põõsastega.

«Mõtle välja, kas soovid madalat istutust või kõrget, kas soolotaim on laiutava iseloomuga või pigem kõrgusesse küündiv. Olusid arvestades vali välja endale sobib soolotaim, vali domineeriv värv ja kooslusesse sobivad teised värvitoonid,» soovitas aednik.

«Nüüd hakka sinna juurde sobivaid partnereid otsima. Kui taimede tundmine ei ole päris selge, siis aianduskeskustes antakse tänapäeval hüva nõu. Võid taime ladinakeelsed nimed üles kirjutada ja kodus internetist pilte vaadata, siis on kindel, et saad, mida tahad. Vaata ka õitsemise aega ja uuri välja, milline taim enne ja pärast õitsemist välja näeb,» lisas ta.

Näiteks soovid solistiks roose. Roos hakkab õitsema tavaliselt juunis peale jaanipäeva ja paljud teevad seda külmadeni välja. Sellises peenras tuleb arvestada, et lisatavate taimedega tähelepanu roosilt ära ei võta. Näiteks mõni kõrgem kõrreline sobib roosiga kenasti, aga paari aastaga kasvab puhmas võimsalt ja pähikud püüavad oma graatsilisuses pilgu endale. Teine tera, kui kõrreline on roosile taustaks.

Milline on roosipeenar kevadel?

Kevadel tärkavad roosid visalt ja seetõttu on roosipeenar kaua lage ja õnnetu. «Planeeri kindlasti roosipeenrasse ohtralt tulpe või teisi kevadel õitsvaid sibullilli. Kaval on planeerida nii, et üks värv (või kaks) õitseb varem ja teine värv hiljem, siis on pilt vahelduv, aga mitte kirju,» kirjeldas Pihtjõe.

Tulbid on soovitav istutada korvidesse, et jagamisvajaduse tekkides (umbes 2-3 aasta tagant) on neid mugav üles võtta. Kaevates vigastad sibulat ja kõiki sibulaid ei pruugi kätte saada. Üles võtmata taimed ei õitse ja risustavad lehtedega peenart.

Kipslill on roosile alati sobiv partner. Kipslillega omakorda võib sobitada aed-kukekannuse, faasseni naistenõgese, kellukesi, sõrmkübara, õnneheina jms. Kui soovid tekitada roosiga loodusliku pildi, siis võid katsetada ka järgmisi taimi koos: raudrohi, päevakübar, kukesaba, floks, salvei.

Kaaslaste värv tuleks aiakujundaja sõnul valida roosi värviga sobiv: «Näiteks kollased-sinised toonid või roosad-lillad, valged vms. Roosid kui solistid antud peenras võiksid olla ka jõulisema värviga (punane, kollane). Kaks erivärvi roosilaiku on parasjagu. Samas võib kombineerida ka kolm värvi. Näiteks roosa, lilla, valge on kerge kooslus. Punane, kollane, roosa on juba julgem sobitamine. Kui meeldib, siis pole vaja karta, sest looduses leiame sellise värvikoosluse kibuvitsapõõsast.»

Roos ja kõrrelised

Halli aruheinaga sobib mistahes õievärviga roos. Roosiga sobivad madalad ja kõrged kõrrelised, kellel ei ole domineerivat pähikut. Näiteks kirjuleheline kõrge raikaerik Variegatum.

«Proovi kombineerida erinevaid värve ja sorte. Võta ühe taime asemel vähemalt kolm ühesugust ja viis teistsugust. Roosipõõsaste vahel on kevadel õitsvad sibullilled,» soovitas Pihtjõe. Pea silmas taimede vajadusi – roos tahab head pinnast, hall aruhein kuiva ja kehva pinnast. Lahendus: multšid pinna liivaga, mis omakorda seguneb mullaga ja moodustab halli aruheina jaoks sobiva kuivema pinnase.

Hosta on kevadel aeglane ärkaja

Laugud on hostadele head kaaslased, kuna pistavad nina varem mullast välja. Õitsemise ajal on aga laukude lehed koledad ja need võib tagasi lõigata jättes pool alles toitaineid koguma. Hosta on selleks ajaks täisilus ja laenutab meelsasti oma lehti. Liigirikkust soovides lisa astilbe, sõnajalg, kortsleht, priimula, sibullilled.

Kortslehega sobib villane nõianõges, iirised, lupiinid, kukekannus, roosid. Lupiinidega raudrohi, iiristega vägihein, ohakas, vägiheinaga päevaliiliad jne.

Sobita julgemalt põõsaid ja puid püsikutega. Õunapuu alla sobib istutusala hästi. Kui õunapuu on hooldatud, siis õunapuu alune on päikeseline. Kevadel õitsevad tulbid, mai- ja märtsikellukesed, nartsissid ja suvekooslus on näiteks raudrohi, päevaliiliad. Lõikamata õunapuu alla sobib pinnakatteks harilik metspipar või siberi valdsteinia. Proovi kooslusi: rodgersia, astilbe, tähtputk, hosta, pehme kortsleht, tipmine puksrohi, siberi valdsteinia.
Pinnakattetaim kaitseb puid trimmerdamisvigastuste eest.

«Samuti on okaspuud ja -põõsad tänulikud kui nende alt pinna muruvaba hoiad. Okastaimele ei meeldi rohtse taime puudutus ja ta viskab okkad selles kohas maha,» nentis aednik.

Uhke soolotaim on ka must leeder või lõhisleheline, kelle kaaslaseks sobivad päevakübar ja kirburohi. Päevakübaraga sobivad hästi ka jumikaster, aed-monarda, suureõieline härjasilm, kurereha, kassisaba, harilik perovskia. Viimastest võiks proovida luua sini-valget kooslust näiteks õunapuu alla.

Allikas: Hortes