Kõigile ruumi ei jätku: osa Eesti raadiojaamu võib peagi asenduda uutega

Telefunkeni raadio 1940. aastast Foto: SCANPIX

Järgmisel aastal algab Eesti raadiojaamade vahel tuline võistlus eetrisse jäämise või sinna pääsemise nimel, kuna sagedusalad on piiratud ning kõigile seal ruumi ei jätku. Nimelt lõppevad pooleteise aasta pärast kõigi raadiojaamade tegevusload.

Eesti inimesed kuulavad päeva jooksul ligi tund aega vähem kui 15 aastat tagasi. Ometi soovib läinud sügisel eetrisse tulnud Äripäeva raadio Harjumaalt kaugemale levida, vahendavad ERR-i raadiouudised.

Äripäeva raadio juht Priit Jõgi ütles, et käesoleva aasta esimeses kvartalis tegi raadioreklaami maht rekordeid. Seepärast on neid, kes raadiot teha tahaks, hulga rohkem, kui neid, kes päriselt eetrisse jõuavad. Nimelt on vajalik sagedusala piiratud ja selleks, et uus üleriigiline kanal saaks levida, peab keegi teine raadioteenuse osutamise loast ilma jääma.

Järgmiseks viieks, võib-olla aga kümneks aastaks mõeldud tegevuslubade pärast hakkavad kõik jaamad võistlema hiljemalt tuleva aasta sügisel ja loakonkursside tingimustest sõltub osati ka tuleviku raadiomaastik. Nii näiteks usub suurt osa erajaamu koondava ringhäälingute liidu juht Toomas Vara, et kui kuskil sagedusala vabaneb, võiks seda esmalt pakkuda juba tegutsevatele suurtele jaamadele.

«Kui siin  mõned aastad tagasi kultuuriministeeriumil esimene prioriteet tundus olevat, et motiveerida ja anda võimalusi kohalikele raadiotele, siis ma küll julgen väita, et see eksperiment ebaõnnestus. Nii palju arvutijaamu pole me enne eetrisse saanud. Praktika on tegelikult selline, et väiksed raadiod, kes üksinda kuskil tegutsevad, need on selgelt hädas,» ütles Vara.

Kagu-Eestis leviva Ruut FM-i toimetaja Karl Kirt tõdeb, et raske tõepoolest on, aga ometi peab jaam vastu, sest kohalik reklaamiandja otsib ka kohalikku turgu. Samas ei teeks paha ka eraldi toetus. «Näen seda eriti Kagu-Eestis, kus erinevad teenused kaovad järk-järgult ära ja ma arvan, et kohaliku raadio kadumine oleks järjekordne hoop Kagu-Eesti piirkonnale,» leiab Kirt.

Niisama terav küsimus, kui raadiojaamade vastupidamise hindamine, on programmide sisu ehk tegevuslubade konkursi kõrvaltingimused. Senised konkursid on seadnud eeldused, et vähemalt veerand raadiojaamades mängitavast muusikast pärineks Eesti autoritelt. Eesti Autorite Ühingu hinnangul võiks kohaliku muusika osa suurendada, eraraadiote meelest aga vähendada.

«Igal raadiol on formaat. Raadiot ei saa teha nii, et mängin sellist muusikat, mis saatejuhil pähe tuleb. See, et kas ja kui palju seal peaks olema Eesti muusikat – see on turu protektsionism, mille tulemusena halenaljakalt viimasel lubadekonkursil kirjutati kõigile venekeelsetele raadiotele ka see kohustus sisse,» on Vara kriitiline.

Senisest leebemaid reegleid ootavad eraraadiod ka programmi ülesehitusele. Täna peab isegi muusikakanalites nagu Power Hit Radio või MyHits vähemalt 20 protsenti eetriajast keegi rääkima. Raadiojaamad aga tahaksid, et igale loakonkursile läheneks riik erinevalt. Nii näiteks leiab OÜ Taevaraadio, et noortele suunatud raadiojaamade puhul peaks sõnalise osa nõude langetama kümnele protsendile.