Taaskasutamine ja prügi sorteerimine on lihtsamaid viise, kuidas inimene saab kliimamuutuste, haihtuvate ressursside ja kuhjuvate prügilatega võidelda. Teisalt, isegi kui kõik inimesed otsustaksid oma prügi sorteerida, pesta ja taaskasutada, ei parandaks see maailma teps mitte, sest suurem osa jäätmeid tuleb tööstusest, ärist, ehitusest ja mujalt.
Adele Pao: maailma päästmise okkaline rada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks suuremaks keskkonnaprobleemiks peetakse kliima soojenemist ning taaskasutus võib sellele koguni kaasa aidata. Näiteks tuleb kasutatud piimapakid kokku korjata, pesta ning töödelda, see kõik võtab aga energiat ja toodab omakorda kasvuhoonegaase.
Kui taaskasutamisel on oma lõksud, võiks ju teha asju, mis lihtsalt lagunevad. Samas, ka biolagunevad tooted tekitavad keskkonnale kasu asemel pigem kahju, sest nende lagunemisel eraldub metaani.
Sestap on võib-olla kõige parem argument taaskasutuse puhul kasu, nii inimese kui ka firma vaatenurgast. Inimesed viivad pudelid taaraautomaati, et sealt pandiraha tagasi saada. Ettevõtetel on kasulik prügist üht-teist valmistada, sest materjal on teiste poolt ära põlatud.