Liivi Kedelauk: raamatud loovad hiinlaste kohta liiga palju eelarvamusi!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Äripäeva teabekirjastuse juht Liivi Kedelauk naases hiljuti Pekingist, kus õpetas 2 kuud kohalikele käsiraamatute kirjastamist. Ta rääkis portaalile juhtimine.ee oma värsketest muljetest, kuidas hiinlastega paremini suhelda ja sealses ärikeskkonnas toime tulla.
Mis sind kõige enam üllatas hiinlaste juures?
Ma viisin ennast eelnevalt kurssi, kuidas seal olla ja käituda, lugesin vastavaid raamatuid. Ja ma üllatusin! Raamatud loovad Hiina kohta väga palju eelarvamusi ja nii läksin minagi sinna eelarvamustega hiinlaste suhtes. Me arvame, et nad kohutavalt erilised! Tegelikult on nad muu maailmaga sarnasemad, kui me oskame arvata. Rõõmsalt üllatudes avastasin, et nad on täiesti tavalised inimesed väikeste rahvuslike eripäradega. Aga kellel neid ei oleks?
Niisiis olid minu õpitud eelteadmised sellest, kuidas äripartneritega käituda suuremalt osalt kasutud.
Bürokraatiaga ma palju kokku ei puutunud, aga mulje jäi, et see on palju suurem.
Kuidas jätta endast Hiina äripartnerile hea mulje?
Nad hindavad väga suhtlemist ja suhteid. Suhete loomisega tuleb kindlasti rohkem vaeva näha kui meil. Et lõpuks lepinguni jõuda, tuleb varuda aega suhtlemiseks.
Väiksed nüansid on olulised. Näiteks üliolulised on visiitkaardid, mida tuleb tingimata ulatada ja vastu võtta kahe käega.
Hiinlaste viisakus on kuulus. Kui neid kuskile kutsuda, siis nad nõustuvad kutsega kasvõi ainult viisakusest või külalislahkusest. Sageli üritavad nad teha parema näo, kui asi tegelikult on. Näiteks kui keegi on sunnitud töölt lahkuma, siis teevad nad kõik, et sellest inimesest jääks positiivne mulje, hea kuvand. Nad ei tülitse.
Nad on hästi täpsed - kui kellegagi on kohtumine kokku lepitud, siis tulevad nad pigem natuke varem kohale, kui hilinevad. Usinad ja agarad on nad ka.
Sa tegelesid seal ka personali värbamisega, mida selle juures huvitavat märkasid?
Karjääri tegemine ja ametikohtadel liikumine on väga oluline. Palk muutub kiiresti ja ka inimesed liiguvad kiiresti edasi. Väga pikalt samal kohal töötanud inimesi ma ei kohanud, tavaline oli 2 aastat ühel kohal töötamist ja siis edasi liikumine.
Edukas olemine on hiinlastele tähtis, kasvõi juba sellepärast, et peres on enamasti üks laps. Vanemate surve selle lapse edukusele on suur, sest see üks laps peab hakkama tulevikus vanemaid toetama ja selle tegemiseks peab ta elus hästi hakkama saama.
Kuidas keelebarjäärist üle olla, kas inglise keele oskus on üldlevinud või pigem mitte?
On levinud, aga peamiselt nooremate inimeste seas. Siiski tuli meil koosolekutel väga palju tõlkida, edasi-tagasi inglise keelest hiina keelde ja vastupidi. Mõistsin, et paljud inimesed oskavad seal inglise keelt siiski väga elementaarsel tasemel ning ilma tõlketa lihtsalt ei saa hakkama, nüansid jäävad arusaamatuks.
Mida sa soovitaksid Eesti ettevõtjale, kes tahaks Hiinas kanda kinnitada?
Eks kõik ärialad on erinevad, aga teatud aladel võib äri olla väga edukas riigi aktiivse sekkumise tõttu. Näiteks investeerib Hiina valitsus väga palju elamumajandusse. Ala, mida mina tunnen - ajakirjandus on tsenseeritud ja riigi kontrolli all. Raamatuturul on nii, et firmas 50 protsenti peab olema riigi oma. Aga käsiraamatute kirjastamine on nö konsultatsiooniteenus ja selle üle pole riiklikku kontrolli.
Kindlasti on abiks kui leida kohalik juht – Hiinas äri tehes on palju nüansse, mida peab lihtsalt teadma. Seda just tänu riiklikule regulatsioonile. Peab teadma kirjutatud ja kirjutamata reegleid. Kuuldavasti on ka Hiina maksunduse vallas palju halli ala ja peab teadma nõkse, et seal maksudega toimetada. Lääne inimesel on keeruline seda bürokraatiat mõista, lisaks veel ka keeleprobleem. Hiina kirjamärgid ja hiina keelsed nimedki on teistsugused. Näiteks need hiinlased, kellega mina oma töös kokku puutusin, kandsid paralleelselt inglise keelseid nimesid, et nendega saaks paremini suhelda.