/nginx/o/2011/06/03/611164t1h9f73.jpg)
Mäos valmistatakse kodumajapidamistes tekkinud plastikujäätmetest ehitusmaterjale, aiamööblit ja muud, millest suurem osa läheb ekspordiks.
Prügist saab aiamööbel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastas tekib Eestis kuni 70 000 tonni plastpakendijäätmeid, millest enam kui pool peaks minema taaskasutusse. Kilekotid, ketšupipudelid ja muu selline prügi ladustatakse aga enamasti lihtsalt prügimäele.
Rexest Grupi juhatuse liikme Aarne Saarevälja sõnul teeb aga Mäo tehas säärasest prügist näiteks aiamööblit, lillekaste ja hobuselahtreid.
Varem on Eestis plastikut purustatud ja töödeldud graanuliteks, millest hiljem saab uusi tooteid valmistada, mingit lõpptoodet pole aga seni plastikjäätmetest valmistatud. Graanulitest saab hiljem vormida mahlapudeleid või pastapliiatseid.
Kuigi paari aasta eest ei suutnud Eesti seatud taaskasutuse norme täita, on Pakendiringluse juhatuse esimehe Aivo Kanguse sõnul asjad viimastel aastatel liikunud paremuse poole.
Lisaks Rexest Grupile tegeleb jäätmetest kaupade tootmisega veel näiteks OÜ Nelitäht, kes valmistab vanadest autokummidest laste mänguväljakukatteid, millest samuti lõviosa ekspordiks läheb.
«Oleme leidnud uue ekspordiartikli – prügi. Kuniks Eestis inimesi jätkub, see tõenäoliselt otsa ei saa,» kommenteeris Kangus.