Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Lugeja küsib: miks on välismaal toodetud juustul Eesti lipu märk

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lipukampaania.
Lipukampaania. Foto: Liis Treimann

Tarbija24-le laekunud lugejakirjas imestab tarbija, miks on Estoveri juustudel, mis on toodetud hoopis Saksamaal või Hollandis, Eesti päritolule viitav sinimustvalge märk. Lugeja küsimusele vastab toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Lugeja kiri

Lp. toimetus, sooviksin teie tähelepanu juhtida küsimusele, mis juba mitmes veebifoorumis ja blogis on tõstatunud. Nimelt on meie kaubandusvõrgus (nt Maxima, Tallinna Kaubamaja jne) müügil Estoveri Põltsamaa juustu sari, millest nii mõnegi pakil ilutseb sinimustvalge lipu märk. Tähelepanelik tarbija võib aga pakendi tagaküljel olevalt sildilt lugeda, et valmistatud on see juust hoopis Saksamaal, Hollandis või mujal.

Arvestades, et kodumaisus on toidukauba puhul selge konkurentsieelis, mille eest tarbija on valmis ka kõrgemat hinda maksma, on minu meelest tegu väga selge eksitamisega.

Vastab Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Postisepp

Kõigepealt väljendaksin heameelt, et tarbija on toiduainete pakendit uurinud.

Rääkides Estoveri juustudest, siis lipumärgid, mis on kõnealuste toodete etikettidel on küll välimuselt identsed, ent ei ole toiduliidu lipumärgi kampaania osa. Toiduliidu algatatud lipumärgi kampaania toimub koostöös kaubanduskettidega ning lipumärgid kleebitakse kaupluse riiulitele hinnasiltidele. Osaleda soovivad ettevõtted täidavad eelnevalt vastava taotluse ning tasuvad lipumärkidega seotud kulud. See, kui mõni ettevõte otsustab sarnase märgi panna ka oma tootele, on suurepärane initsiatiiv, ent eraldiseisev tegevus toiduliidu kampaaniast. 

Senini on toidutootjad lipumärke oma toodetele pannud lähtuvalt samadest reeglitest kui need on toiduliidu lipukampaanial. Toode on valmistatud Eestis. Meie ei oma ainuõigust dikteerida, kes kuhu lipumärgi paneb, sest see märk ei ole kaitstud kaubamärk. Olen täpselt sellist märki kohanud ka Eestis toodetud tervisemähetel , mööblil näiteks. Loomulikult ei ole meeldiv kui meie algatatud idee võetakse kasutusele moonutatud viisil.  Sarnane küsimus esitati meile juba eelmise aasta lõpus, kui Estover uued pakendid kasutusele võttis.

Pöördusin ka teemaga Estoveri poole ja viitasin selgelt, et tegemist on tarbijale eksitava infoga, mis seostatakse meie lipumärgi kampaaniaga.

Siiski ma ei usu, et Estover on pahatahtlikult käitunud. Ettevõtte enda sõnul on tegemist tehnilise arusaamatusega, sest lipumärki kandvates pakendites juustud tulevad peagi tootmisse Eesti tehasesse, katsetused pole aga läinud nii kiiresti kui loodetud. Viimane kord rääkis telefonitsi ettevõtte juht, et uued pakendid on tellitud ja võetakse lähiajal kasutusele ning kui sarnaseid juustusorte ei suudeta Eestis vajalikul kvaliteeditasemel tootma hakata, võetakse pakenditelt ka lipumärk.

Toiduliit käitub alati heas usus, et kohalikke ettevõtteid aidata ja esile tuua ja on kahju, kui ühe väikese möödalaskmisega rikutakse suur ühine üritus. Tänaseks on lipumärgi saanud 14 000 toodet ning kahju, kui just need 2 on negatiivses võtmes silma jäänud.

Saadan märgukirja taas edasi ka Estoverile, kelle ainuvõimuses on eksitava infoga toode kauplusteriiulitelt eemaldada ja/või vastavad pakendid vahetada.

Estover märkis Tarbija24-le, et pakendid on juba vahetatud ja alates 25. maist neilt lipumärgiga pakendeid välja ei lähe. Ometi võib poodidest vanu pakendeid leida veel kuu jagu.

Tagasi üles