Uus vaenlane

Minu väike rõduaianurk. Foto: Siiri

Mõned päevad tagasi avastasin oma rõduaias uue vaenlase. Kui mullu tekitasid pahameelt liigne kuivus ja suitsetav ülemine naaber, siis nüüd on taimedele kurja hakanud tegema tuul.

Pealinnas on alati tuuline, saati siis Lasnamäe kõrgel kaldal. Ometi ei osanud ma arvata, et pean tuule tõttu hakkama oma rõduaias ümberkorraldusi tegema. Olin selleks siiski sunnitud, kui avastasin ühel päeval väiksemas ja kerges plastpotis kasvava sibula rõdu ääre asemel hoopis rõdu põrandalt. Veel räsis tuul üsna agaralt kõrvitsataime. Kõrvitsa lehed on üsna haprad ja seetõttu tuli paar lehte lausa ära näpistada. Vastu rõdu piiret oli tuul  need parajalt auguliseks peksnud.

Otsisin tuulest räsitud sibulale ja kõrvitsale ka veidi varjulisemad kohad, kuid ega ühel väiksel rõdul neid väga polegi. Seal kus pole tuult, pole ka päikest….

Tuule kui rõduaedniku vaenlase avastamine tõi pähe ka küsimuse, kuidas näiteks amplid sarnastes oludes käituvad ja kas neid on üldse mõttekas rõdule tuule kätte rippuma panna. Rõdukastis ja kaalukamates pottides tunduvad taimed igatahes turvalisemalt seisvat.

Alustasin hiljuti ka katsetustega, millised vahendid oleksid kõige paremad taimede veega varustamiseks, kui pikem puhkus tulemas on. Soetasin supermarketist paar üsna kummalist vidinat, mis peaks taimede kastmisega iseseisvalt hakkama saama, kuid täit selgust mul veel nende osas pole. Seega jätan katsetuste tulemused mõne järgmise postituse teemaks.

Aga sel korral näitan veel oma rõdurohelust teile esimest korda ka pildis. Head vaatamist!