/nginx/o/2008/11/03/89710t1hb46d.jpg)
Ragn-Sellsi biojäätmete sorteerimine on Tallinnas kasvanud võrreldes aasta algusega kaks korda.
Tallinlased sorteerivad biojäätmeid kaks korda enam kui aasta alguses
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2008. aasta augustis ja septembris koguti Tallinnas 1600 kuupmeetrit biojäätmeid, teatas Ragn-Sells.
«Möödunud aasta alguses kogus Ragn-Sells kuus keskmiselt 190 kuupmeetrit biojäätmeid, käesoleva aasta alguses kasvas see number 880 kuupmeetrini kuus ning praeguseks oleme sellegi tulemuse peaaegu kahekordistanud,» lausus AS Ragn-Sellsi ärijuht Agu Remmelg.
«Biojäätmete kogumine kasvas peamiselt Tallinna piirkonnas. Eriti järsult kasvas olmejäätmete sorteerimine ja kogumine siis, kui Tallinnas muutus korraldatud olmejäätmete veoga kohustuslikuks ka biolagunevate jäätmete konteinerite paigaldamine,» ütles Remmelg.
16. juulil 2010. aastal jõustuvad biolagunevate jäätmete prügilasse ladestamise piirangud.
See tähendab, et prügilasse ladestatavate olmejäätmete hulgas ei tohi biolagunevaid jäätmeid olla üle 45 massiprotsendi.
Ragn-Sellsi teendindusejuhi Anne Jõesaare sõnul on peamine viga, mis biolagunevate jäätmete sorteerimisel tehakse, et jäätmed pakitakse läbipaistmatutesse kilekottidesse või jäetakse riknenud või aegunud toiduaine üldse pakendist vabastamata.
Biolaguneval jäätmeil peab olema konteineris läbipaistev või biokilekott, aga võib ka olla paberpakend. Biolagunevaid kilekotte leiab kauplustest erinevates suurustes. Võib ka ära kasutada näiteks paberist suhkru- ja jahukotte, samuti võib häda korral pakkida biojäätmed lihtsalt paberisse - näiteks ajalehe sisse.
Toiduained peavad olema pakendist vabastatud. Kui inimene viskab ära näiteks halvaks läinud vorsti-juustu või leiva, tuleb selle ümbert pakend ära võtta.
Kui biojäätmed on konteineris pakendist vabastamata või mustas kilekotis, rikub see terve konteineri sisu ära ning kogu konteiner klassifitseerub tavaliseks olmejäätmeks.
Biolagunevate jäätmete konteinerisse ei tohi panna ka vedelaid toidujääke - näiteks suppe, piima, keefiri jmt.