Päevatoimetaja:
Sander Silm

Kuulsuste ülikoolilood: Rändvee muutis 18 sekundit enne tähtaega oma erialavalikut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Rasmus Rändvee.
Rasmus Rändvee. Foto: Erlend Štaub

Laulja Rasmus Rändvee sõnul meelitas teda ärinduse erialale selle abstraktne loomus, sest keegi tegelikult ei tea, mida tulevik toob.

«Muutsin 18 sekundit enne tähtaja kukkumist enda eriala ning pole kunagi tagasi vaadanud,» ütles laulja. Rändvee sõnul oleks ta peaaegu läinud mõneti ühiskonna survel informaatikat õppima, kuid viimasel hetkel muutis valiku ärinduse kasuks. 

Noormehe sõnul tagas majandusharidus talle esmased teadmised mõistmaks ja analüüsimaks erinevaid nähtusi ning võtma selle alusel vastu kriitilise mõtlemisega otsuseid. «Keegi polnud sada protsenti kindel, et 2006. aastal majandus kokku variseb või et 2016. aasta lõpul laulust «Despacito» saab maailma striimituim muusikateos,» ütles Rändvee, lisades, et see määramatus hoiab alati elu huvitavana ja vere keemas.

«Minu rekordiks jäi ühe nädala jooksul viis eksamit,» kirjeldas noormees oma esimest semestrit ülikoolis. Rändvee sõnul proovis ta kolme aasta pikkuse bakalaureuseõppe kahe aasta vältel läbida. «Kuhjasin enda taldrikule korraga suure arvu aineid ja pärast, kui kätte jõudis aeg sooritada hindelisi töid, oigasin ise töökoormuse all,» meenutas laulja.

Miinuskohana majandusvaldkonna õpingutel tõi Rändvee välja ebapiisavad praktikavõimalused ning majandusteaduse ajast maas olemise. «Kiiresti muutuvas maailmas tahaks kuulda ikkagi viimaseid uudiseid, mitte niinimetatult naabri käest vana ajakirja laenata,» ütles noormees, lisades, et materjale ja õppejõude, kes seletaksid tänapäeva uusimaid fenomene nagu näiteks sotsiaalmeedia, iduettevõtted või krüptoraha, on vähe.

Rändvee arvates õpetab haridus mõtlema ning asju erineva nurga alt nägema. «On raske ette kujutada, et meie ühiskond oleks sama kaugele jõudnud näiteks algklassiharidusega,» ütles Rändvee, lisades, et kui kõrgharidus on Eestis tasuta, siis miks mitte seda võimalust kasutada.

Tagasi üles