Riik on kinni haaranud pandipakendifirma ettepanekust suurendada joogitaara tagastamise eest makstavaid rahasummasid. Ettepaneku järgi tõuseksid pandisummad kaheksale ja neljale eurosendile.
Riik tahab tõsta taara hinda
Praegu saab suuremate plastpudelite, metallist purkide ja klaasist pudelite eest tagasi kuus eurosenti, väikeste plastpudelite eest aga kolm eurosenti. Seega tõuseksid tagatisraha määrad eelnõu järgi neljandiku võrra.
OÜ Eesti Pandipakend tegevjuht Rauno Raal selgitas, et ettepanek tagatisraha määrasid tõsta tehti tulevikku vaatavalt.
«Eestlased on väga tublid ja usinad pakendite tagastajad, aga me vaatame kaks sammu tulevikku. Siin on paar asja: ühest küljest oleme natukene mures väärtuse vähenemise pärast, mis tulenes eurole üleminekul kehtestatud ümardamisreeglitest; teine on see, et 1. jaanuar 2012 tõusevad vastavalt pakendiaktsiisi seadusele nii plast- kui ka klaaspakendite minimaalsed tagastusmäärad. Kui täna see miinimum on 75 protsenti, siis alates uuest aastast on 85 protsenti. Me tahame olla 100 protsenti veendunud, et me kindlasti kõik need normid täidame,» rääkis ta.
Kolmanda ajendina tõi Raal välja taara eest tagasi saadava raha suuruse kui psühholoogilise faktori. Tagasisaadava raha suurusest sõltub osalt see, kas inimene viib oma taara automaati või mitte.
«Olen ise päris mitme inimesega suhelnud, kes on välja toonud, et vanasti sai 100 õllepudeli eest 100 krooni, nüüd on aga ainult sendid. See on selline pehme faktor, aga psühholoogilise mõjutajana pakendi tagastamise aktiivsusel on see täiesti olemas. Seda ei saa ka alahinnata.»
Tulevikuhirmudest hoolimata kiitis Raal eestlaste senist aktiivsust taara tagastamisel. «Seni on eestlased tõepoolest tublid olnud, viimase kuue aastaga, mil süsteem on toiminud, on kokku kogutud üks miljard ühekordse kasutusega pakendit. See on päris aukartust äratav number. Lisaks veel 400 miljonit korduvkasutatavat klaaspudelit, mis läheb otse tootjatele tagasi. Selles mõttes on hea tulemus, aga et seda joont hoida, siis me selle ettepaneku tegime.»