Elveso ja Luterma reoveetasu vaidlus läheb tagasi maakohtusse
3. juuni 2011, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ringkonnakohus rahuldas neljapäeval osaliselt Rae valla elektri-, vee- ja soojafirma AS-i Elveso apellatsioonkaebuse ärimees Oliver Kruuda kontrollitava AS-i Luterma reoveetasu vaidluses, tühistas Harju maakohtu 2009. aasta 23. aprillil tehtud otsuse ja saatis asja samale maakohtule uuesti läbivaatamiseks.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel, ütles ringkonnakohtu esindaja Evelin Haravee.
Harju maakohus jättis 2009. aasta aprillis rahuldamata Elveso taotluse mõista Lutermalt välja ülereostustasu. Maakohus märkis toonases otsuses, et Elveso pole tõendanud, et väidetavalt ülereostustasu eest võlgu jäänud Luterma reostas nimetatud perioodil piirnormidest rohkem. Samuti ei nõustunud kohus Elveso väitega, et ettevõte tegutses kooskõlas Rae valla õigusaktidega ega pidanudki tuvastama ülenormatiivse reostuse toimumist igal kuul.
Eelmise aasta mais ei rahuldanud ringkonnakohus Elveso apellatsioonkaebust varasemale Harju maakohtu otsusele, mille järgi ei pidanud Luterma tasuma Elveso nõutud ülereostustasu ja arvestatud viiviseid kokku ligikaudu 27 miljonit krooni ehk 1,73 miljonit eurot.
Riigikohus rahuldas tänavu veebruaris Elveso kassatsioonkaebuse Luterma re
oveetasu vaidluses, tühistas Tallinna ringkonnakohtu mullu mais tehtud otsuse ja saatis asja ringkonnakohtule uuesti läbivaatamiseks.
Riigikohtu tsiviilkolleegium märkis otsuses, et Elveso veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingus (veelepingus) ei ole juttu, et Elveso osutaks Lutermale ka reovee puhastamise teenust. Kokkuvõttes on kolleegiumi arvates vee-ettevõtja reoveega seotud kohustused kliendi suhtes piiratud reovee ärajuhtimisega. Riigikohtu hinnangul on põhjendamatu maakohtu seisukoht, mida ringkonnakohus ei ole muutnud, et Elveso pidanuks tõendama Lutermale reovee puhastamise teenuse osutamist.
Riigikohus märkis, et vähemalt formaalselt oli Elvesol õigus ettenähtud reostusnorme ületava reovee kanalisatsiooni juhtimisel nõuda kliendilt ülereostustasu kogu vaidlusaluse ajavahemiku eest.
Elveso nõudis Lutermalt 2005. aasta 31. märtsist kuni 2008. aasta 3. jaanuarini esitatud ja osaliselt tasumata jäetud arvetes kajastatud ülereostustasu maksmist. Riigikohus märkis, et Elveso on nõuetekohaselt tõendanud ülenormatiivse reostuse 2005. aasta märtsis ja 2007. aasta detsembris, kuid maakohus ja ringkonnakohus jätsid ka nende kuude eest ülereostustasu välja mõistmata. Kolleegiumi arvates on ülereostustasu tervikuna väljamõistmata jätmine vähemalt nende kuude eest põhjendamatu, kuna Elveso ei pidanud osutama Lutermale reovee puhastamise teenust.
Kolleegium ei nõustunud ka kohtute seisukohaga, et Elveso oleks pidanud tõendama Luterma reovee reostustaset igakuiste proovidega. Kolleegium märkis, et see on ebamõistlik ning see ei tulene ka veelepingust ega aktidest.
Ülereostustasu õigusliku olemuse ja põhiseaduspärasuse kohta märkis riigikohus, et kui ringkonnakohus leiab asja uuel läbivaatamisel, et Lutermal on veelepingu ja aktide järgi vähemalt osaliselt kohustus maksta nõutud ülereostustasu, tuleb hinnata ka kostja väiteid ülereostustasu maksmise nõude põhiseaduspärasuse kohta.
Kolleegium märkis, et keskkonna ülemäärase reostamise eest raha võtta ei ole avalik-õiguslikult iseenesest põhjendamatu ega ebaõiglane – põhimõte, et saastaja maksab, on kindlasti õige. Lisaks võivad riigikohtu arvates ülereostustasu võtmist õigustada vee-ettevõtjale ülereostusest tingitud potentsiaalsed kulud ja riskid.
Ülereostustasu õiguslik olemus tekitas kolleegiumis siiski küsimusi. Riigikohus märkis, et ülereostustasu pole tasu veefirma osutatava reovee ärajuhtimisteenuse eest, kuigi Elveso nõuab seda Lutermalt koos tasuga. Ülereostustasu peaeesmärk on mõjutada klienti hoiduma ülereostuse tekitamisest ja oma reostustaset vähendama ning sellisele õiguskaitsevahendile eraõiguslike reeglite rakendamine on kolleegiumi hinnangul problemaatiline. Muu hulgas on siin probleemiks see, et raha saab vee-ettevõte, mitte riik ega kohalik omavalitsus.
Varasema info kohaselt on Elveso ja Luterma üksteisele reoveetasu vaidluses korduvalt kompromissettepanekuid teinud, kuid need pole pooltele sobinud.
Elveso ja praegune Luterma ja toonane Kalevi kontsern sõlmisid 2003. aastal veevarustuse ja heitvee ärajuhtimise teenuse müügi lepingu. Rae valla kehtestatud ülenormatiivse reostuse hinnakirja alusel leidis Elveso, et tal on õigus nõuda Kalevilt viiekordset tasu ning nõudis kohtus Kalevilt põhivõlana ja viivistena kokku ligi 22 miljonit krooni.
Üle-eelmise aasta alguses jättis kommivabrik Elvesole tasumata ka jooksvate arvete eest. Tüli tõttu keeras Elveso kommivabriku kraanid kinni ning ajakirjanduse andmeil veeti tööstusesse vett suurte paakautodega.