/nginx/o/2011/06/02/608336t1h41dd.jpg)
Meediaanalüütik Toomas Leito andmetel kasvatasid viis juhtivat ajalehte oma reklaamimahtu tänavu mais 10 protsendi võrra. Kuu reklaamimüügi käive võrreldes aastataguse maiga kasvas 13 protsenti.
Leito: mai oli ajalehtedele hea reklaamikuu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juunis lõpeb parimaks reklaamimüügiajaks loetav 2. kvartal. Siis tuleb puhkuste aeg. Sügisest seisu reklaamiturul näeb Leito positiivses toonis. «Pärast suvekuid peaks ajalehtede reklaamiturg tõusma tsipa kiiremini kui seni,» sõnab ta.
Ja nüüd mai numbrite juurde. Artikli lõpus on toodud ka müügistatistika aasta esimese viie kuu perioodina.
Reklaamikülgi tuli äsjalõppenud mais võrreldes mulluse lehekuuga juurde 84. Kokku ilmutasid Postimees, Äripäev, Õhtuleht, Eesti Ekspress ja Eesti Päevaleht tänavu mais 954 lehekülge reklaami.
Käive suurenes rahaliselt 2,7 miljoni krooni võrra (173 000 €), ulatudes kogusummas 22,8 miljoni kroonini (1 460 000 €)
Lehtede veebireklaam suurenes 23 protsenti, kus kasvu veduriks oli Postimees.ee, kes müüs reklaami 3,5 miljoni krooni eest.
Veebiportaal Delfi tegi kõigi aegade parima tulemuse, ületades viie lehe veebireklaami kogukäibe. «Tõsi, Delfi tulemusi on varasemaga raske võrrelda, sest see on «alla neelanud» Eesti Ekspressi ja Maalehe veebireklaamimüügi, juunist järgneb neile Eesti Päevaleht,» selgitas Leito.
Tema sõnul kujuneb Delfi peaprobleemiks ilmselt atraktiivsete reklaamipindade vähesus, ehk reklaami tuleks rohkem, kui on paigutuskohti. Kuid Delfi turuliidri roll toimib Leito hinnangul reklaamiandjatele imelise magnetina.
Kuigi mais hüpet ei toimunud, hindab Leito seda heaks reklaamikuuks, tõus oli oodatust natukene parem. «Nagu varasemates kommentaarides olen öelnud, on reklaami liikumine ebaühtlane nii turusegmentide kui ajalehtede osas,» ütles ta, näitlikustades, et kui Postimees ja Äripäev tõstsid käivet üle 20 protsendi, jäi Eesti Päevaleht «nullipoisiks».
Segmentide kaupa oli mais kõige tähelepanuväärsem autoreklaami tagasitulek. See suurenes mullusega võrreldes tervelt 60 protsenti.
Tervisereklaam vähenes aga viis protsenti. Samale tasemele jäi reisi- ja sisustusreklaam, ehitusreklaam tõusis üle viiendiku. Aktiivses trendis jätkasid reklaamide avaldamist personaliotsijad ja kinnisvaraga kauplejad.
Nüüd lehtede reklaamimahust ja käibest mais eraldi väljaannete kaupa: Postimees pluss 35 protsenti, Õhtuleht pluss 10 protsenti, Eesti Ekspress pluss 5 protsenti ja Eesti Päevaleht suurendas mahtu ühe protsendipunkti võrra. Reklaamimaht vähenes Äripäevas ja seda 5 protsendi võrra.
Reklaamikäivet tõstsid ajalehed järgnevalt: Postimees pluss 22 protsenti (tulemus 10 miljonit krooni), Äripäev pluss 21 protsenti (3,3 miljonit), Õhtuleht pluss 6 protsenti (3,3 miljonit krooni), Eesti Ekspress pluss 3 protsenti (kuu tulemus 3 miljonit). Eesti Päevalehes jäi mais reklaamikäive mullusega võrreldes samaks.
Lehtede veebiväljaannete reklaamikäibed olid mais: Postimehel 3,5 miljonit krooni, Äripäeval 1,1 miljonit krooni, Õhtulehel 0,8 miljonit krooni ja Eesti Päevalehel 0,2 miljonit krooni.
Aasta esimesed viis kuud
Ning lõpuks ülevaade vaatlusaluste lehtede reklaamimahust ja käibest aasta esimese viie kuu lõikes võrrelduna sama perioodiga mullu.
Lehtede reklaamimaht suurenes kokku 141 külge, jõudes 4062 küljeni, protsentides kasv 4 pügalat. Reklaamimahu kasv jagunes lehtede vahel nii: Postimees pluss 19 protsenti, Õhtuleht pluss 5 protsenti, Eesti Ekspress pluss 5 protsenti, Äripäev miinus 7 protsenti ja Eesti Päevaleht miinus 4 protsenti.
Käive suurenes viie kuu jooksul 7 protsenti, rahaliselt lisandus 5,9 miljonit krooni (377 000 €), mis viis lehtede kogukäibe 95 miljoni kroonini (6 miljonit €).
Käibe kasv jagunes lehtede vahel nii: Postimees pluss 14 protsenti, Äripäev pluss 8 protsenti Õhtuleht pluss 5 protsenti, Eesti Päevaleht miinus 3 protsenti ja Eesti Ekspress jäi mullusega samale tasemele.
Oma igakuises reklaamituru uuringus võtab Leito arvesse viies üleriigilises lehes ehk Postimehes, Eesti Päevalehes, Õhtulehes, Äripäevas ja Eesti Ekspressis ilmunud reklaami mahu, korrutades selle võimalikke bartertehinguid arvestamata keskmise reklaamimüügi hinnaga. Postimehe andmed on ilma venekeelse leheta.