/nginx/o/2011/06/02/608102t1he1b3.jpg)
Terav tüli Põhja-Euroopas inimohvreid nõudnud bakterite päritolu üle on kahjustanud niigi hapraid suhteid Saksamaa ja Hispaania vahel.
Kurgid laiendavad põhja-lõuna lõhet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii Saksamaa kui Euroopa Komisjon kirjutasid Saksa põhjaosas vallandunud ränga tõvepuhangu algselt Hispaania lõunaosa kasvuhoonetest pärit kurkide kontole.
Kinnitamata ja – nagu on selgunud – alusetud süüdistused on andnud hoobi Hispaania ja Hollandi põllumajandussaaduste ekspordile ning sundinud vihaseid farmereid müümata kaupa minema viskama.
Aga mitte ainult. Kasvanud on ka hispaanlaste vimm Saksa poliitikute suhtumise peale lõunapoolsetesse europartneritesse.
Saksa investorid ja pangad aitasid finantseerida Hispaania majanduse kiiret, 15 aastat kestnud kasvu, mis seiskus 2008. aastal. Tänu abile jõudis Hispaania oma naabritele järele ja kinnistas oma positsiooni arenenud, kaasaegse riigina.
Alates eurotsooni riigivõlakriisi vallandumisest on aga sakslased pistnud Hispaania ühte patta Kreeka ja Portugaliga, kritiseerides neid kui rahaloopijatest vahemererahvaid, kes loodavad liialt Saksa annetuste peale ja kellele kuluks ära paras annus kanget kasinust.
Hispaania ministrid vihastasid väga, kui Saksa kantsler Angela Merkel ühes oma maikuises kõnes mõista andis, et sellistes maades nagu Hispaanias käiakse liiga palju puhkusel, tehakse liiga lühikesi tööpäevi ja minnakse liiga vara pensionile – kuigi andmed näitavad, et kõigis kolmes punktis on Hispaania Euroopa Liidu kontekstis tubli, ka Saksamaaga võrreldes.
«Kurgikriis» on seda vimma veelgi võimendanud. Nüüd on hispaanlastel tunne, et sakslased vaatavad neile ülalt alla kui ebahügieenilistele talupoegadele – vaatamata sellele, et enamik ekspordiks minevaid köögivilju valmivad suurtes, moodsates põllumajandustööstuslikes ettevõtetes.
Kaks Hispaania tervishoiuorganisatsiooni ütlesid eile, et sakslaste suhtumised «ei ole kaugel ksenofoobiast». Interneti kommentaariumid on olnud Saksamaa suhtes väga kriitilised, mõned blogijad kutsuvad üles boikoteerima Saksa kaupa.
Saksamaal on aga esimene suur Hispaania kurkide hukkamõistmise laine üle läinud. Nüüd näitab rahvas üles rohkem vaoshoitust, märgata on isegi enesekriitikat.
Supermarketitest on maha võetud sildid, mis kinnitasid, et «meil pole Hispaania kaupa». Tooreid kurke, tomateid ja salatit ei osteta nagunii.
Kuigi meedia mainib siiamaani tooreste köögiviljadega seonduvaid ohtusid, ei väideta enam nii jõuliselt, et süüdi on räpakad lõunamaised põllumehed.
Saksa põllumeeste organisatsioonid end aga eriti hästi ei valitse. Sest pärast tervisekaitse ülestunnistust, et enam kui 1000 nakatumist põhjustanud kolibakterite algupära ei olegi tegelikult õnnestunud tuvastada, on nende äri saanud kõvasti räsida.
Puu- ja köögiviljakasvatajate liidu esimehe Karl Schmitzi sõnutsi näitas esialgne uurimine, et Hispaania kurkidelt leiti baktereid, kuigi see polnud seesama sort, mis puhangu põhjustas.
«Hispaanias on midagi mäda,» ütles Schmitz eile ühele Saksa uudisagentuurile.
Samas oli Schmitz pigem erand, kui reegel. Isegi populaarne kvaliteetleht Bild, mis mullu võimsa Kreeka-vastase kampaania käivitas, on üritanud Hispaania süüdistamist summutada, keskendudes peamiselt nõuannetele, kuidas nakatumist vältida.
Pärast seda, kui Hispaania kurkidelt E. coli avastanud Hamburgi laboratoorium tõdes, et see on midagi muud kui surmajuhtumeid põhjustanud EHEC-bakter, on meedias hakatud rohkem iseenda üle nalja viskama.
«Hapuks kisub see kurgilugu,» kirjutas eile Financial Timesi Saksa väljaanne.
Copyright The Financial Times Limited 2011.