/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2011/06/01/607500t1h27f4.jpg)
Liitumine Euroopa stabiilsusfondiga (EFSF) hakkab mõjutama Eesti riigivõla taset, rahandusministeeriumi prognooside kohaselt moodustab EFSF-i garanteerimine 2013. aasta Eesti planeeritava riigivõla tasemest ligikaudu neli protsenti.
Liitumine EFSFiga mõjutab Eesti riigivõla taset
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti võlatase 2013. aastal peaks olema 1,9 miljardit eurot, millele lisandub ligi 75 miljonit eurot EFSFi panustatavate garantiide mõjuna. 75 miljonit eurot moodustab 2013. aasta prognoositavast Eesti sisemajanduse koguproduktist 0,4 protsenti.
Ministeeriumi hinnangul liitub Eesti EFSFiga alates 2012. aastast.
Liitumine EFSFiga kajastub Eesti võlakoormuses põhjusel, et EFSF ei ole iseseisev rahastamisasutus, vaid mõtteliselt niiöelda euroala riikide summa. Riigid annavad ühe nime ehk
EFSFi all laenu, kasutades välja laenatava raha saamiseks mitte sissemakseid, vaid tagatisi. Rahandusminister Jürgen Ligi on öelnud, et kui laenusaajad oma kohustusi vähendavad, siis kahaneb ka EFSFi mõju Eesti riigivõla tasemele.
Eesti osalus EFSFis on 0,28 protsenti, seda olukorras, kus garanteerimisel ei osale kolm riiki – Kreeka, Iirimaa ja Portugal. Kui osaleksid kõik riigid, oleks Eesti osalus 0,26 protsenti, kuid sellisel juhul poleks abiprogramme vaja.
BNSile ministeeriumi poolt edastatud info järgi kehtivad EFSFi raames antud garantiid kuni programmiriik vastavalt laenugraafikule EFSFile raha tagasi maksab ja EFSF omakorda selle raha abil oma kohustused võlausaldajate ees täidab.
Keskmine lunastamistähtaeg on praeguste programmide puhul ligi 7,5 aastat. Enne 2013. aasta keskpaika sõlmitud toetusprogrammidest võidakse teha väljamakseid ka pärast 1. juulit 2013 ja need laekuvad tagasi vastavalt laenugraafikule.
Pärast 2013. aasta 1. juulit riigid enam uute võimalike toetusprogrammide raames antavaid laene ei garanteeri. Kui mõni riik peaks taotlema stabiliseerivat programmi pärast 1. juulit 2013, siis rahastamine toimub EFSFi välja vahetava Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) poolt, mis laenab edasilaenatava raha kapitaliturult temasse sisse makstud kapitali tagatisel.
ESM saab ministeeriumi selgituste põhjal olema rahvusvaheline finantsinstitutsioon nagu Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), mille antud laenud ei kajastu teda asutanud riikide bilanssides.
Eesti sissemaksed ESMi kajastuvad Eesti võlakoormuses ainult juhul, kui riik otsustab sissemakseid finantseerida laenu arvelt. Kui seda tehakse reservide arvelt, siis see võlakoormuses ei kajastu.
Senise kokkuleppe kohaselt on Eesti sissemakse ESMi 149 miljonit eurot, mis teostatakse viie aasta jooksul alates 2013. aastast 30 miljoni euro kaupa. ESMi on praegu kokku kavandatud sissemakseid 80 miljardi euro väärtuses.