/nginx/o/2009/08/18/222946t1h0f10.jpg)
Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks riigi majanduslikke sidemeid Soome, Venemaa ja Rootsiga, seejärel alles Läti ning Leeduga, selgus TNS Emori uuringust.
Lätlastele on Eesti sama tähtis kui meile Soome
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Läti ja Leedu elanikud peavad tähtsaimaks sidemeid Venemaaga. Lätis tähtsustatakse seejärel Leedu ja Eesti sidemeid, Leedus Saksamaa ja Läti suhteid.
Uuringu tulemusi analüüsinud professor Marju Lauristin tõi välja, et Eesti elanikud on hinnangutes väga põhjamaade-kesksed. Meie esikolmikus asetsevad Soome ja Rootsi, aga näiteks lätlaste arvamustes on Baltimaad omavahel palju rohkem seotud.
«Põlisrahvuste arvamusi vaadates on lätlastele Eesti kõige tähtsam naaber – nii nagu Soome on meile. Minu meelest me peaksime seda rohkem silmas pidama. Kui meie räägime sellest, mismoodi oleme tänu võlgu soomlastele, Soome on meie lähinaaber ja me joondume Soome järgi, siis kujutame korraks ette, et meie oleme lätlaste jaoks samal positsioonil,» sõnas Lauristin.
«Kas me oleme käitunud Läti ja lätlaste suhtes sama tähelepanelikult, kui Soome meie suhtes?» arutles Lauristin.
«Mina arvan, et me võiks rohkem märgata ka nii Läti kui Leedu lähedust – meie teadmised nendes ühiskondades toimuvast võiksid olla suuremad,» sõnas Lauristin.
Mitte konkurendid, vaid kaasteelised
Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi juht Erik Terk lisas, et tulevikku vaadates pole Eesti, Läti ja Leedu enam konkurendid, vaid peaks rahvusvahelisse majandusse lülitumisel rohkem koostööd tegema.
«Meil on selline tunne, et me läheme sinna iga riik eraldi, aga tegelikult ei lähe, sest Saksa või Rootsi suurfirma vaatab Läänemere idakaldal olevat platsdarmi tervikuna – kuidas ta saaks selle tööle panna,» ütles Terk.
Tergi sõnul tuleks lähema 10-20 aasta perspektiivis vaadelda seda, kuidas Balti riigid lülituvad maailmamajandusse ja kas see toob kaasa omavaheliste kontaktide ja suhtluse tihenemist. «Ma arvan, et toob. Kui me nüüd õnnestume, siis õnnestume tervikuna, Baltikumina.»
«Majanduses on selline termin nagu «mastaabiefekt» ja tegelikult tõsises rahvusvahelises majanduses nii väikse territooriumi pealt nagu Eesti üksi pole seda efekti võimalik saavutada,» lausus ta.
Tema hinnangul võiks Eesti, Läti ja Leedu kokkukasvamist mõjutada Läänemere regiooni strateegia või kui Euroopa Liidu tasemel muutuks välispoliitika.
TNS Emor viis tänavu aprillist maini läbi arvamusuuringu Balti riikides, mille raames küsitleti igas riigis tuhandet inimest vanuses 15-74 aastat. Uuringu tulemusi analüüsitakse põhjalikumalt septembris ilmuvas Eesti inimarengu aruandes.