:format(webp)/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
/nginx/o/2018/02/28/7647211t1h9972.jpg)
Juba tunamullu Eesti suurimaks puitmajatootjaks tõusnud Harmet OÜ tegi konkurentidele silmad ette ka möödunud aastal.
Eesti uus puitmajakuningas kasvas jälle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti puitmajatootjad on Euroopas ilma teinud juba pikemat aega. Kui teised ekspordivaldkonnad kidusid, olid nemad ühed vähesed, kes taset suutsid hoida. Mahte arvestades on Eesti aastaid olnud suurim puitmajade eksportöör Euroopas.
See nõuab tõsiseid tegijaid. Viimaste aastate edukaim on kindlasti olnud Harmet, kelle käive kasvas läinud aastal 16 protsenti 77 miljoni euroni. Kasum suurenes viiendiku võrra 6,8 miljoni euroni, selgub firma majandusaasta aruandest.
Harmet, mille peamine tegevusala on ruumelementidest hoonete projekteerimine, tootmine ja püstitamine ning ehitussoojakute tootmine, müüs enamus toodangust Rootsi (78 protsenti). Järgmised suuremad turud olid Soome ja Norra.
Harmeti juhatus märgib aruandes, et nende suurepärane kasv on saavutatud peamiselt tänu pikaajalistele koostöölepingutele tellijatega. See on võimaldanud tootmist paremini planeerida ja efektiivsust kasvatada.
Kontserni töötajate arv suurenes mullu tervelt 44 protsenti ja küündis 566 inimeseni.
Harmetil on tehased Sauel, Tutermaal ja Pärnus. Mullu juulis võeti kasutusele ka uus Baltimaade suurim ruumelementide tootmise tehas Harku vallas, Kumnas. Kumnasse kolis Saue tehas ning ka ettevõtte peakontor.
Harmeti omanikud on erinevate firmade kaudu Ivar Valdmaa, Toomas Linamäe, Toomas Kalev ja Alo Tamm.
Möödunud aasta oli edukas ka varasemal Eesti puitmaja kuningal Kodumaja grupil. Kodumaja ASi käive kasvas 5,2 protsenti 62,3 miljoni euroni ja kasum 34,4 protsenti 5 miljoni euroni.