Advokaat: juhatuse liikme konkurentsipiirang on üsna levinud

Karin Madisson. Foto: Peeter Langovits.

Advokaadibüroo Sorainen partneri Karin Madissoni kinnitusel on kohalike firmade juhatuse liikmete lepingutes konkurentsipiirangu seadmine üsna levinud.

«Oma 15-aastase praktika kohaselt olen näinud vaid paari lepingut, kus konkurentsikeeldu ei sätestata. Erinevalt töölepingutest on juhatuse liikmete lepingutes konkurentsipiirangu kokkuleppe sõlmimine oluliselt vabam nii tasu, ulatuse, territooriumi kui ka kestvuse osas,» märkis Madisson.

Tavaliselt seatakse piirangud tegutsemiseks nendes riikidesse, kus ühing ise või temaga samasse gruppi kuuluvad ühingud tegutsevad. Ajalisi piiranguid konkurentsikeelu kehtivuseks seadusest tulenevalt ei ole. Samas peab sellise kokkuleppe kehtivus olema mõistliku tähtajaga.

«Kõige sagedamini on piirangud kehtestatud 2-3 aastaks. Saksamaa kohtupraktika ütleb aga, et mõistlik oleks ca 12 kuud.

Samuti on pooled vabad kokku leppima, mida loetakse konkureerivaks tegevuseks ning selleks võib lugeda ka tegevusalasid, kus näiteks ühing plaanib tulevikus tegutsema hakata,» sõnas Madisson.

Samas ei kohusta seadus tema sõnul konkurentsikeelu eest juhatuse liikmetele otseselt eraldi tasu maksma.

«Tuues aga paralleele töölepingu seadusega peaks olema inimese vaba eneseteostuse piirang ka teatud juhtudel tasustatud.

Samas tuleb aga siinkohal toonitada, et juhatuse liikme lepingut sõlmides eeldatakse, et tegemist on siiski võrdsete lepingupartneritega ning kohustuse võtmine ilma tasu saamata võib teatud juhul olla aktsepteeritud.»

Madissoni sõnul pole riigikohtus olnud veel kahjuks ühtegi vaidlust, mis käsitleks otseselt juhatuse liikme lepingu alusel tekkinud konkurentsikeelu pikkust, ulatust või kestvust.

«Väga laia ja ebamõistlikult koormava piirangu kehtivus võib olla aga seadusega vastuolus ja seega tühine. Seega tuleks piirangu sätestamine väga hoolikalt läbi mõelda ning läbi rääkida.»