GRAAFIK: hinnatõus Eestis on taas kiirenenud

Ka terve rida toiduaineid on taas oluliselt kallimaks läinud. Foto: Tairo Lutter

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2018. aasta juunis võrreldes maiga 0,9 protsenti ja võrreldes eelmise aasta juuniga 4,0 protsenti, teatas statistikaamet. Enim mõjutavad hinnatõusu mootorikütus ja eluasemega seotud kulud.

Kaubad olid 2017. aasta juuniga võrreldes 4,1 protsenti ja teenused 3,9 protsenti kallimad. Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta juuniga võrreldes tõusnud 11,2 protsenti ja mittereguleeritavad hinnad 2,1 protsenti. Viimati oli tarbijahinnaindeksi muutus eelmise aasta sama kuuga võrreldes üle 4 protsendi novembris 2017, mil muutus oli 4,2 protsenti.

 

2017. aasta juuniga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit enim mootorikütus ja eluase, mis kumbki andsid kogutõusust ligi veerandi. Bensiin oli 17,8 protsenti ja diislikütus 17 protsenti kallim kui 2017. aasta juunis. Eluasemekulutusi mõjutasid enim kodudesse jõudnud elektri 14,3-protsendiline ja üüride 10,8-protsendiline kallinemine.

«Kui energia kallinemine tuleneb peamiselt nafta hinnatõusust maailmaturul, siis teenuste hinnakasvu kiirendab hoogne palgakasv,» märkis Eesti Panga analüütik Sulev Pert. Ta lisas, et energiahindu on viimastel kuudel tõstnud kallinenud tahked ja mootorikütused.

«Juunis lisandus veel ka elektri üheksaprotsendiline hinnatõus, mis suurendas tarbijakorvi hinda 0,3 protsendi võrra. Elektri tulevikutehingud Põhjamaade elektribörsil viitavad, et praegune kõrge hinnatase (50 €/Mwh) püsib kuni järgmise aasta alguseni,» rääkis Pert. Nii võib keskmise elektritarbimisega majapidamise elektriarve suureneda talvel keskmiselt neli kuni kaheksa eurot kuus.

Üle viiendiku kogutõusust andis alkohoolsete jookide 15,7-protsendiline ja tubaka 6,4-protsendiline kallinemine. Sellest omakorda 60 protsenti andis 35,2-protsendiliselt kallinenud õlu. Toidukaupadest on mulluse juuniga võrreldes enim kallinenud munad (31 protsenti) ning külmutatud puuvili ja marjad (30 protsenti) ning odavnenud kartul (23 protsenti) ja suhkur (21 protsenti).

 

Maiga võrreldes oli juunis tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks eluase, mis andis kogutõusust ligi poole. Eluasemekulutusi mõjutasid enim kodudesse jõudnud elektri üheksaprotsendiline ja üüride 5,6-protsendiline kallinemine. Suuremat mõju kuumuutusele avaldas veel transport, kus mootorikütus kallines kuuga 2,6 protsenti ning lennukipiletid olid 11,8 protsenti kallimad kui maiks ostetud piletid.

«Teisel poolaastal peaks hinnakasv Eestis eeldatavalt aeglustuma, sest hinnakasvus avaldub kõrgema võrdlusbaasi mõju. Selle aasta kokkuvõttes tõuseb hinnatase umbes kolm protsendi,» leidis Eesti Panga analüütik Sulev Pert värsket tarbijahinnaindeksi kasvu kommenteerides.

KOMMENTAAR

Hinnatõus juunis kiirenes

Liis Elmiku kommentaar, Swedbanki vanemökonomist

Hinnatõus kiirenes juunis nelja protsendini energia ja üüri kallinemise toel. Energia hinnatõus mõjutas nii mootorikütuste kui elektri hinda. Viimast kergitasid ka remonttööd, mis tõid kaasa pakkumise vähenemise elektriturul.

Mootorikütuste hind kasvas kuuendiku võrra nii kõrgemate aktsiisimäärade kui ka nafta hinna tõusu tõttu. Toornafta hind püsib kõrge, hoolimata OPECi ja Venemaa kokkuleppest naftatootmist suurendada.

Nafta hinda toetavad tugev nõudlus ja tarneprobleemid Iraanis ja Venetsueelas. Swedbanki hinnangul püsib nafta hind tänavu üle 70 USD barreli kohta ja langeb siis mõnevõrra järgmisel aastal.

Toiduainete hinnatõus oli juunis sama suur kui mais, ligi kolm protsenti. Toidukaupadest on aastaga enim kallinenud piimatooted ja munad. Kõrgemad aktsiisimaksud tõstsid alkoholi ja tubakatoodete hindu.

Swedbanki prognoosi järgi ulatub hinnatõus Eestis sel aastal kolm protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas ning eluase.

Juulist kehtima hakanud riiklikult rahastatud maakonnaliinide bussitransport tarbijakorvi maksumust oluliselt ei mõjuta, kuna antud teenuse osakaal tarbimiskorvis on väike – vaid 0,2 protsenti.