/nginx/o/2009/11/22/270612t1h7cfc.jpg)
/nginx/o/2011/05/31/605046t1h388f.jpg)
EL peab midagi kiiresti ette võtma, sest ei saa igavesti jääda olukorda, kus perifeersete majanduste suutmatus jääb kogu liidu käekäiku häirima, rõhutas Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
Vitsur: Euroopa Liit peab kiiresti midagi ette võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Sellises olukorras ei ole võimatu isegi see, et majandusprobleemide edasisel süvenemisel Euroopas hakatakse siin-seal seadma kahtluse alla ka Rooma lepingust pärinevaid põhivabadusi,» märkis Vitsur. «Euroopa ei saa jääda lõpmatuseni oma siseprobleemidega tegelema ka seetõttu, et kiirelt arenev Aasia ei näi andvat meile selleks kuigi palju aega,» lisas ta.
Seepärast ei tohiks Vitsuri sõnul ühelgi tuleviku peal mõtleval inimesel olla põhimõtteliselt midagi vastu Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud n-ö makromajanduslike ebastabiilsuste tulemuskaardile. See sisaldab üheksat indikaatorit, mida komisjon tahab liikmesriikides jälgima hakata. Kui indikaator liigub etteantud vahemikust välja, soovitab komisjon liikmesriigil midagi ette võtta, et tasakaal taastada. Kui riik soovitusi ei täida, on võimalik talle määrata trahv kuni 0,1 protsendi ulatuses SKTst.
Vastavalt viimasele avalikule variandile kuuluvad indikaatorite hulka jooksevkonto puudujääk, välisvarade netopositsioon, reaalne efektiivne vahetuskurss tööjõu ühikukulude põhjal, reaalne efektiivne vahetuskurss SKT deflaatori põhjal, ehitussektori reaalne lisandväärtus, reaalsed kinnisvarahinnad, pangalaenud erasektorile ning valitsuse võlamäär.
Välja pakutud indikaatorid valgustavad Vitsuri hinnangul majanduse kõige olulisemaid tahke palju paremini kui Maastrichti kriteeriumid, mida praegu jälgitakse. «Nii näiteks oli mulle siiamaani täielikuks müstikaks see, kuidas pärast Bretton Woodsi süsteemi hülgamist ignoreeriti kogu maailmas aastakümneid arenevatele riikidele välistasakaalustamatusest tulenevaid probleeme,» ütles majandusekspert.
«Samas on aga küsitav, kuidas avatumad või nõrgemad Euroopa Liidu liikmesmaad neid indikaatoreid järgida saavad,» lisas ta. «Missugused on nende käsutuses olevad vahendid? On ju liikmesmaa valitsuse kontrolli all neist üksnes viimane – valitsuse võla määr. On ju meil vähe abi sellest, et saame uute mõõdikute olemasolu korral välja arvutada näiteks selle, kui kiirelt meil on õigus sissetulekute taseme poolest Euroopa keskmise või viie esimese tasemeni jõuda.»
«On päris selge, et nii keerulist ja vastuoluliste huvidega organismi nagu seda on Euroopa Liit pole mõne kohustuslikult täitmisele kuuluva indikaatori lisamisega võimalik soovitavale trajektoorile juhtida ja ilmselt teatakse seda Euroopa Komisjonis vägagi hästi,» arvas Vitsur. «Selleks on vaja tunduvalt enamat, sealhulgas ka enam vahendeid ja tunduvalt enam võimu Euroopa Komisjonile. Sellist otsust pole aga langetada kellelgi kuigi kerge, sest lisaks majanduslikule reaalsusele omavad siin võrdset kaalu ka ajaloolised, sotsiaalsed, poliitilised ja muud eelarvamused ja tegurid. Lõppude lõpuks pole ju mingit garantiid, et senisest sidusama Euroopa idee hetkel üldse realiseeritav on.»
«Kuid igal juhul vajab sellise sammu astumine lahtiste kaartidega mängu. Ja hoopis põhjalikumat analüüsi kui kõik eelnevad initsiatiivid,» rõhutas ta.
«Alles siis, kui me teame, kuhu meid kutsutakse, on meil võimalik öelda, kas me oleme nõus või mitte. Seni kuni meil lõppeesmärgi suhtes piisavat teadmist pole, on minu arust parem leppida ligilähedaselt samasuguse olukorraga, nagu meil praegu on ja jätta läbipaistmatud bürokraatlikud mängud mängimata,» arvas majandusekspert. «Kuid ainult seni, sest senise olukorra konserveerimine tähendaks Euroopale ülemaailmses konkurentsis ilmset allajäämist.»
Ülaltoodu valguses on Vitsuri sõnul selge ka see, et palju poleemikat pälvinud kavast piirata palgakasvu makromajanduslike ebastabiilsuste tulemuskaardi tööjõu ühikukulude indikaatori kaudu ei saa rääkida eraldi ELi riikide kogu majandust hõlvavast paketist ning selle rakendusmehhanismist.