Hendrik Alla: televisioon on stagnatsioonis

Hendrik Alla Foto: Mihkel Maripuu

Televisioon pole põhimõtteliselt 30 aastaga oluliselt muutunud. Teleinimesed vaatavad oma moodsaid kaameraid ja digitaalset tehnoloogiat ja võiksid muidugi vastu vaielda. Aga täpselt need samad sarjad, mida praegu reklaamitakse, oleksid Soome kanalitel võinud joosta 1984. aastal, ainult autod oleksid teistsugused olnud. Superstaarisaade erineb Arne Oidi laulukonkursi teleülekandest vaid Mihkel Raua vaimukuste ja SMSi saatmise võimaluse poolest. Sisulist vahet ei ole.

«Suur vend» ja selle tuules purjetavad tõsielusaated lubasid hetkeks uut lähenemist, kuid uppusid üsna varsti oma jäätmetesse. Peavool näitab ikka täpselt samu asju kui eelmisel sajandil.

Reedel möödunud aasta parimate reklaamide eest Kuldmunad kätte saanud reklaami­inimesed tunnistavad sama: kõige väärtuslikum on nende silmis ikkagi telemuna. Kui sa tahad, et kõik inimesed teaksid ühte asja, siis reklaami seda teles. Tele jutustab loo ära, rääkis aasta agentuuriks valitud Utopia strateeg Alvar Jaakson. Televisioon on loomu poolest nivelleeriv, sest vaataja on passiivne ega saa teha oma valikuid. Seepärast laskub ta madalaima ühisnimetaja tasandile. Unistus interaktiivsest televisioonist ei ole tõeks saanud. Kui saaks, poleks see enam televisioon. Seetõttu on tele sellisena nagu praegu ideaalne propagandavahend.

Uue «suure asjana» ja televisiooni alternatiivina pakutakse välja sotsiaalmeediat ja peenhäälestatud digitaalturundust. Selle idee saatus saab olema sama, mis Delfi unistusel kollektiivsest ajust – me teame, millega see lõppes. Eesti kõige suurem propagandakommuun Facebookis «Usume Andrus Veerpalu» suutis koguda alla 67 000 järgija. Emori iganädalases telesaadete edetabelis teevad ilma šõud, mida vaatab üle 200 000 inimese. Nagu tunnistas teine Utopia-mees, popmuusik Leslie Laasner, võib 1000 euro ja Facebooki abil küll väga vahva kontserdi korraldada. Paraku on enamiku FB kampaaniate sisu lootus iPadi väljaloosimisele, kui oled «Meeldib»-nuppu litsunud ja oma sõprade seinu turundaja reklaamiteatega risustanud. Aga kui sul on vaja müüa miljon saiakest, tuleb selleks televiisorit kasutada.

Seda teavad telekompaniid väga hästi. Reklaamitegijate sõnul on telemeedia reklaamihinnad võrreldes telereklaami tootmise ja konkureerivate massimeediahindadega proportsioonist väljas. Kui televisioon meediumina kuidagi muutuks, pakuks midagi muud, kui kõige laiem biomass oodata oskab, kaotaks ta reklaami- ja propagandavahendina väärtuse.