Päevatoimetaja:
Sander Silm

Vandeadvokaat transpordifirma kantimisest: väga nahaalne ja sirgjooneline (1)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Via3L Spedition OÜ-s töötas reedel veel umbes 30 inimest, kuid täna oli kontor inimestest tühi. Väidetavalt on ära on viidud autod, haagised, kontoritarbed ja ka töötajad.
Via3L Spedition OÜ-s töötas reedel veel umbes 30 inimest, kuid täna oli kontor inimestest tühi. Väidetavalt on ära on viidud autod, haagised, kontoritarbed ja ka töötajad. Foto: Madis Sinivee

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper ütles tuntud transpordifirma Via3L Speditioni tühjaks tegemist kommenteerides, et see paistab talle sarnaste juhtumitega võrreldes palju nahaalsem ja sirgjoonelisem.

Sepper märkis, et talle ei ole asjaolud detailselt teada, kuid kui ettevõte ei suuda üleöö enam omanike teadmata kliente teenindada, siis ilmselt siin päris õiguspärane asi ei ole. «Kui ka kliendid on üleöö kõik suundunud uue ettevõtte teenuseid kasutama, siis võib eeldada, et päris iseenesest sellised sünkroniseeritud asjaolud aset ei leia ja ilmselt on keegi käitunud õigusvastaselt.»

See, et Via3L Speditioni omanikud ja juhid Meelis Saaresalu ja Alger Närska said kõikide töötajatega töölepingute lõppemisest teada alles siis, kui töötajad juba läinud olid, näitab vandeadvokaadi sõnul seda, et siin on tegu ilmselt juhatuse teavituskohustuse rikkumisega.

«Liidame siia juurde veel ka asjaolu, et juhatus on samuti lahkunud ja asunud osutama sama teenust samadele klientidele teises ettevõttes, kasutades samu töötajaid ja vahendeid, siis võib küll öelda, et siin võib-olla väga palju õigusnorme, mida on rikutud. Alates konkurentsiõiguslikust aspektist, kuni kriminaalõiguslikeni välja,» leidis Sepper.

Vaja oleks boikotti

Kuidas sellised asjad tänapäeval üldse võimalikud on? Sepper selgitas: võimalikud on need selle tõttu, et õigusriigis saab oma õigusi kaitsta üksnes kohtus ja jõustruktuuride vahendusel. «Mõlemad töötavad jätkuvalt üsna aeglaselt. Sellises olukorras, kus üleöö on ettevõte läinud omanike kontrolli alt välja, oleks vaja väga kiiret tegutsemist: vaja saada varad kontrolli alla, koguda infot, millele tavainimene kohe juurde ei pääse ja nii edasi.

«Keeruliseks teebki sellised menetlused ka asjaolu, et omanik on ilmselt suures infosulus ning esialgu läheb väga palju energiat asjaolude väljaselgitamisele, seejärel õiguskaitsevahendite valimisele, kaebuste ja taotluste kirjutamisele ning alles seejärel jõuab asi kohtute lauale, kellel on omakorda piiratud võimalused vaidlusalust küsimust kohe kuidagi reguleerida,» selgitas advokaat.

Teine põhjus, miks nii labaselt ettevõtted tühjaks kanditakse, on Sepperi sõnul selles, et me lihtsalt ise laseme sel juhtuda. «Meie» all peab ta silmas kõiki kliente, koostööpartnerid ja tarnijaid, kes uue firmaga (antud juhul Nordic Spedition OÜ) koostööd jätkavad. «Ükski ettevõte ei ole sellise tegevuse vastu lõplikult kaitstud ja kui me täna pigistame silma kinni meie kliendi või koostööpartneriga juhtunu kohta ja teeme nende ülevõtjatega rõõmsalt koostööd edasi, siis võime kindlad olla, et kui kunagi peaks meie endiga nii juhtuma, siis ei ole ka meil erilist abi kuskilt loota,» rääkis Sepper.  

«Jah, kohtud teevad oma tööd ja kui kõik läheb hästi, siis kahe-kolme aasta pärast on meil jõustunud kohtulahend, mis meie õiguste rikkumisi püüab leevendada, kuid ega siis vaenlane selle kolme aasta jooksul maga. Igal juhul on oma õiguste eest võitleja pidevas tagaajaja rollis ning kui eest ära jooksjal on paariaastane edumaa, siis järele jõudmine on keeruline,» lausus mees.

Kahetsusväärselt levinud praktika

Küsimuse peale, et kuidas firma omanikud saavad end tühjaks kantimise vastu kaitsta, lausus Sepper, et ühtset rohtu ei ole. Küll aga on oluline ettevõtte käekäigul silma peal hoida ja ohumärke nähes kohe reageerida. Lihtne on öelda, et valige endale usaldusväärsed juhid ja töötajad, kuid see ei pruugi alati töötada.

«Jah, me võime kirjutada igasse töölepingusse ja juhatuse liikme lepingusse kõiksugu sätteid, mis peaksid ettevõtet kaitsma, kuid selle vastu ei ole tegelikkuses keegi kaitstud, et meie seas on inimesi, kes võtavad vastu kalkuleeritud otsuse, et ka nende sätete rikkumise korral on nad ilmselt lõppkokkuvõttes «plussis»,» selgitas Sepper.

Kuigi vandeadvokaat peab Via3L Speditioni kaasust küllaltki erakordseks, julgeb ta arvata, et vaid murdosa ettevõtte tühjaks tegemisi jõuab avalikkuse ette. «Kahjuks on see jätkuvalt levinud ja ka meie büroo tegeleb sarnaste juhtumitega paar korda aastas,» märkis ta.

Sepper ütles, et kui seni ajakirjanduses Via3L Speditioni kohta väidetu vastab tõele, on tegemist sihiliku kahju tekitamise, kõlvatu konkurentsi ja võimaliku omastamisega.

Tagasi üles