Venemaa väetisetootmise suurettevõte Akron teatas kavatsusest viia transiit Eesti, Läti ja Leedu sadamatest ära ning sõlmis pikaajalise lepingu Leningradi oblastis asuva Ust-Luga sadamaga, et rajada sinna väetiseterminal.
Vene väetisehiid Akron teatas kavatsusest transiit Eestist välja viia (7)
/nginx/o/2018/05/08/7832080t1h865c.jpg)
5. juuli 2018, 10:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkuleppe kohaselt hakkab Akron raudteed mööda Ust-Lugasse ja sealt laevadega edasi sihtkohtadesse liigutama aastas kuni 700 000 tonni mineraalväetist, teatas ettevõte oma koduleheküljel. Praegu kasutab Akron mineraalväetiste ekspordiks Muuga ja Sillamäe sadamas asuvaid terminale.
Tallinna Sadam on sõlminud Muugal asuva ja Akroni omandis oleva DBT-terminaliga pikaajalise hoonestusõiguse lepingu. «Põhimõtteliselt oleme teadlikud Venemaa strateegiast suunata oma kaubad oma sadamatesse ja seetõttu oleme juba pikka aega tegutsenud selle nimel, et leida Venemaa transiidile alternatiive,» ütles Tallinna Sadama kommunikatsioonijuht Sirle Arro.
Tallinna Sadama kommertsjuhi Margus Vihmanni sõnul on DBT terminalis Muuga sadamas töödeldud mineraalväetiste kaubamaht viimastel aastatel olnud 1,9 kuni 2 miljoni tonni juures ning terminal töötab kohati võimsuse piiril. «Kas, millal ja kui palju mõjutab uus kokkulepe läbi Muuga sadama liikuvaid väetiseid on veel vara öelda,» lisas Vihman. veel vara öelda," ütles Vihman.
Sillamäe Sadama turundusjuht Andrei Birov ei soovinud kommenteerida ärisuhteid ettevõtte klientidega, kuid märkis, et geopoliitika on alati mõjutanud riikidevahelisi majandus- ja kaubandussuhteid. «Me väga loodame ja usume, et Eesti ja Venemaa suhted lähitulevikus paranevad ja stabiliseeruvad,» ütles Birov.
Transiitveod moodustasid esimese viie kuu jooksul Eesti Raudteel liikunud vedudest neli miljonit tonni, mis oli 2017. aasta sama perioodiga võrreldes 20 protsenti rohkem. Kõige enam veeti Eesti Raudtee taristul väetist, mineraalseid kütuseid ning põlevkivi.
Akron lõpetas mõneks ajaks väetiste transiitveod Muuga sadama terminali kaudu pärast 2007. aasta pronkssõduri teisaldamisele järgnenud aprillirahutusi Tallinnas ning suunas veosed Soome ja Läti sadamatesse. 2009. aastal taastas Akron väetiste ning ammoniaagi transiidi Muuga ja Sillamäe sadamate kaudu Euroopasse.
2016. aasta suvel külastas Novgorodis asuvat Euroopa ühte suuremat väetiste tootmise tehast Akron president Vladimir Putin, kes andis uudisteportaali regnum.ru teatel edasi sõnumi, et peab õigeks suure eksportija kaupade vedamist Venemaa sadamate kaudu.