Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/05/28/600148t1h28f1.jpg)
Sambla ja roheliste vetikate vastu peaks võitlema kaks korda aastas, eriti just kevadel pärast pikka ja niiskusrohket talve ja sulaperioodi. Püüdke teha seda nii põhjalikult, et saaks eemaldada nii nähtamatud spoorid kui ka nähtavad samblad ja vetikad.
Need võivad kasvada katustel, fassaadidel, terrassidel, keraamilistel plaatidel, aedadel, lipuvarrastel, kasvuhoonetes ja majast eemal olevates panipaikades. Seda märgates on aeg alustada tegutsemist, sest kui seda ei tee, muutub rohevetikate kiht aina paksemaks. Mida tugevamaks see muutub, seda paremini seob see niiskust ja seda suuremaks muutub oht mädaniku või majaseene rünnakuks. Kivikatus, mis on täis sammalt, muutub näiteks väga niiskeks. Talvisel ajal külmub niiskus jääks ning jää paneb plaadid pragunema. Isegi pinnad, mis näivad olevat rohevetikatest ja samblast vabad, võivad sisaldada nende eoseid.
Seega ärge värvige neid pindu enne, kui olete neid puhastanud ja põhjalikult pesnud!
Vetikad levivad täpselt nagu seened. Kui on samaaegselt kuum ja niiske, kasvavad vetikad kiiresti, kuid samas ei suuda külm ega ka kuivus neid hävitada, vaid nad jäävad ootama paremaid aegu. Ka sammal ning samblikud on ehitiste olulised kahjustajad. Kuivas keskkonnas kokku tõmbudes ja niiskes paisudes aitavad need kaasa hoonete materjalide lagunemisele.
Vetikad moodustavad ehitise seinale sageli biokile. Kivimaterjalide sisse tungivad vetikad moodustavad mitmesuguse kujuga mikroõõnsusi. Märgumisel, kuivamisel ning külmumisel ja soojenemisel lõhub vetikakile materjale.
Puhastamise reeglid
Esimest korda peaks puhastustöö ette võtma on kevadel, kui külmaperiood on möödas ning siis kõik eosed ja vetikad hävitada. Teine puhastusaeg on sügisel, mil vetikad kasvavad ja on kõige elujõulisemad. Selleks aga, et puhastustöö oleks tulemusrikas, peab ikkagi kasutama keemilisi vahendeid. Alustama peaks puhastust spoore ja rohevetikaid hävitava ainega, mida tuleks pritsida nende kohtade peale, kus seda esineb. Seejärel uhtuda need veega maha.
Aiapritsiga on lihtne doseerida ja suunata survet vastavalt vajadusele ja selle materjali omadusele, millele parasjagu pritsitakse. Mõnda vahendit saab kasutada ka pintsli või rulliga. Võimalikult hea tulemuse jaoks tuleks lasta ainel mõjuda mitte vaid paar tundi, vaid isegi paar nädalat. Pindade puhastamiseks tuleks lõpuks see veega üle lasta. Lisaks tasub kasutada ka poolpehmet harja, et eemaldada viimasedki eosed.
Kuna ka lindude väljaheide on üheks vetikate toitaineks, peab selle samuti igalt poolt eemaldama. Selleks tööks leidub mitmeid enam-vähem keskkonnasõbralikke vahendeid. Vetikatest moodustunud biokile ja sammal tuleks eemaldada harja ja veega. Kiviplaate võiks küürida puhta vee ja küürimisharjaga. Lisada võib ka peenikest liiva, mis aitab puhastamisele kaasa. Kui kasutate nn pritsitavat vetikaid hävitavat ainet, võib tuulise ilmaga see aine sattuda ka lähedal olevatele lilledele või muudele taimedele. Seepärast on kasulik katta läheduses olevad taimed kile või muu kattematerjaliga. Keemilised ained mõjuvad paremini, kui olete juba korra kraapinud ja puhastanud pindu silmaga nähtavatest ollustest. Tugeva veesurvega on pindu hea ja lihtne puhastada, kuid samal ajal peab jälgima, kas materjalid taluvad tugevat veesurvet ja kas selle tulemusena ei suruta vetikaid sügavamale pinna sisse, kus nad oma tegutsemist jätkavad.
Allikas: viivilla.se