/nginx/o/2024/10/18/16427047t1h820e.png)
:format(webp)/nginx/o/2017/02/14/6339679t1h61e5.jpg)
Postimehe venekeelsesse toimetusse pöördus lugeja, kelles tekitas kahtlusi, kas tööandja käitub töötajatelt sõrmejälgi võttes seaduslikult.
Lugeja küsib: kas tööandja tohib mult sõrmejälgi võtta? (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Minu töökohta paigaldati elektrooniline sõrmejäljelugeja, et fikseerida töötajate tööle saabumise ja lahkumise aeg. Töötaja peab enda registreerimiseks skaneerima oma sõrmejälje. Kas tööandja selline tegevus on seaduslik,» küsis lugeja.
Vastab andmekaitse inspektsiooni avalike suhete nõunik Signe Heiberg:
«Kui sõrmejäljelugeja ei salvesta sõrmejäljekujutist, vaid muudab info koodideks, ei kuulu sõrmejälg delikaatsete (eriliigiliste) isikuandmete alla ja töösuhetes saab infot töödelda kui tavalisi isikuandmeid lepingu alusel.
Sõrmejäljeseadmete (koodide) kasutamise õiguslikuks aluseks saab töösuhetes reeglina olla leping. Seejuures peab olema antud eelnevalt töötajale informatsioon, millisel õiguslikul alusel ja eesmärkidel isikuandmeid töödeldakse. Kindlasti on töötajal ka õigus tutvuda tema kohta käivate andmetega ning andmetöötlusega.»