Majanduslikust kaosest, poliitilisest ebastabiilsusest ja vägivallast räsitud Venezuela hüperinflatsioon on saavutanud uued kõrgused, ulatudes 41 838 protsendini.
Kaoses Venezuela inflatsioon ületas 40 000 protsenti
Venezuela president Nicolas Maduro, kes keeldub võimu käest andmast, süüdistab riigi majanduslikus olukorras ülejäänud maailma, eriti USAd, keda ta on valimiskampaanias nimetanud «maffiaks», kirjutab Business Insider.
Majandusanalüütikute sõnul on riigi hädades süüdi aga ei keegi muu kui Maduro ise, kes on kasutanud kunagise Lõuna-Ameerika rikkaima riigi majandust vastutustundetult sotsialismiga eksperimenteerimiseks ja keeldub nüüd ka rahvusvahelisest abist.
Venezuela on siiani olnud üks maailma suurimaid nafta eksportijaid, kuid riiklik naftafirma PDVSA on nüüdseks sisuliselt laiali lagunenud, kergitades nii toornafta hindu üle kogu maailma. Brenti toornafta hind on tõusnud selle aastaga üle 64 protsendi. PDVSA, kelle toodang moodustab väärtuselt üle 95 protsendi Venezuela ekspordist, vähendas oma tootmist selle aasta jaanuaris ligemale poole võrra ning nende tootlikus on sellest ajast saadik muudkui vähenenud.
Investorid ja rahvusvahelised ettevõtted on riigi sisuliselt hüljanud ning Maduro on riigistanud kõik, mis neist on maha jäänud. Kohalikud elanikud üritavad riigivaluutast bolivarist vabaneda nagu kuumast kartulist, sest selle väärtus võib peatselt nulli kukkuda.
Möödunud aasta seisuga elab ligemale 90 protsenti Venezuela elanikkonnast alla vaesuspiiri ning üle kogu riigi on puhkenud näljahädad.
Maduro võitis ülekaalukalt maikuus toimunud presidendivalimised ja kindlustas omale ametiaja järgmiseks kuueks aastaks. Enamus rahvusvahelisest üldusest ja Venezuela elanikest pidas valimisi farsiks, mida Maduro kasutas oma võimu kindlustamiseks.
Maduro teatas juuni alguses, et kolmekordistab senise miinimumpalga kolme miljoni bolivarini kuus. Sellise palga tegelik väärtus oli aga kohalikul mustal turul alla ühe dollari.