/nginx/o/2008/12/17/106413t1hadea.jpg)
Sisekaitseakadeemias tehtud uuringust selgub, et Eesti omavalitsuste äriühingute nõukogude liikmete seotus poliitiliste erakondadega on erakordselt kõrge, mis soodustab poliitilise korruptsiooni teket.
Uuring: omavalitsuste äriühinguis valitseb poliitilise korruptsiooni oht
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hinnanguliselt enam kui 80 protsenti selliste nõukogude liikmetest on seotud võimul oleva erakonnaga.
Kõrge politiseerituse määr loob aga riski, et juhtkondades ja nõukogudes olevad poliitikud ei suuda selgelt eristada erahuvisid ühiskonna huvidest ning see omakorda soodustab avalike vahendite väärkasutamise võimalikkust.
Sisekaitseakadeemia rektori Lauri Taburi sõnul on Eestis pälvinud avalikku halvakspanu ametikohtade jagamine, mille eesmärgiks on erakonna huvides töötavate isikute tasustamine, mitte aga ametikohale vastava töö tegemine.
«See tekitab omakorda erakondliku kontrolli, mis annab võimuerakondadele võimaluse kasutada avalikke vahendeid lubamatult enda huvides ning pärsib äriühingu tõhusat juhtimist avalikes huvides,» kommenteeris Tabur.
Politiseerumisega kaasneva võimaliku korruptsiooniriski vähendamiseks soovitatakse uuringus kaasata äriühingute nõukogudesse rohkem spetsialiste, tagamaks suuremat poliitilist erapoolikust ning ühingute eesmärkide täitmist avalikes huvides.
Samuti nõukogude liikmete ametisse nimetamist volikogu otsusega, mis suurendab nõukogu liikmete sõltumatust.